Eesti automaks tõi riigikasusse miljoneid, kuid segastas turgu

Eesti automaks, mis jõustus 1. jaanuaril 2025, on ajalooliselt oluline samm, Eesti ja Tšehhi olid ainsad EU riigid ilma CO-põhise sõidukimaksuta. Rahandusministeeriumi analüüsi järgi täitis automaks peamiselt eelarvetulude suurendamise eesmärki, aga keskkonnasõbralikumate sõidukite ostumuse suunamisel jäi tulemus tagasihoidlikuks.

Eesti rakendas 1. jaanuaril 2025 automaksu, mis muutis riigi sõidukipoliitika täielikult. Kuni selle kuupäevani olid Eesti ja Tšehhi Euroopa Liidu ainsateks liikmesriikideks, kus ei olnud ühtegi CO-heiteid arvestava sõidukimaksu. See tekitas Eestis olulise mahajäämuse võrreldes teiste EU riikidega.

Automaksu kahe peamise eesmärgi seas olid keskkonnasõbralikkuse suurendamine ja riigi eelarve tulubaasi laiendamine. Rahandusministeeriumi hiljuti avaldatud analüüs näitab aga, et maksusüsteem saavutas peamiselt teise eesmärgi. Riik kogutas märkimisväärse summa riigikasusse, mis aitas eelarve rahastamisel.

Keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise osas jäi tulemus aga oodatust tagasihoidlikumaks. Autoostjate käitumine ei muutunud märgatavalt, mistõttu rohkem keskkonnasõbralikke sõidukeid ei ostutud soovitud mahus. Samal ajal tekitas maksusüsteem turul märgatavat segadust, kuna uus maksumaksung muutis sõidukite hindamist ja ostumise käitusmalle.

Analüüs näitab, et automaksu rakendamine, kuigi rahalises mõttes edukas, ei andnud oodatud tulemusi keskkonna kaitse aspektist. See tekitab küsimusi, kas maksumäära ja -struktuuri tuleb tulevikus kohandada, et paremini saavutada nii eelarve kui ka keskkonnalisi eesmärke.