Eesti autojuhtide andmete ebaseaduslik kogumine: kas riik peab maksma hüvitist?

Riiklik numbrituvastuskaamerate süsteem kogus aastaid andmeid ebaseaduslikult, selgus andmekaitse järelevalve käigus. Siseminister Igor Taro peatas süsteemi kasutamise, samas kui juristid viitavad kodanike õigusele nõuda rikkumiste eest hüvitist.

Eestis on avalikuks tulnud, et riiklik numbrituvastuskaamerate võrgustik on aastaid kogunud autojuhtide andmeid viisil, mis ei vastanud kehtivatele õigusnormidele. Andmekaitse Inspektsiooni läbiviidud järelevalvemenetlus tuvastas, et andmete töötlemine toimus liiga üldsõnalisel õiguslikul alusel, mis rikkus põhiseaduslikku nõuet õiguskindlusele.

Probleemi ulatus sai teatavaks 2025. aasta aprillis, mil avalikustatud andmed näitasid, et kaamerad fikseerisid igakuiselt ligikaudu 20 miljonit sõidukit. See mastaapne andmete kogumine toimus tingimustes, kus andmete töötlemise kord oli ebaselge ja õiguslikud volitused ebapiisavad.

Süsteemi peatamine ja hüvitiste võimalus

Vahetult pärast Andmekaitse Inspektsiooni järelduste avaldamist astus samme siseminister Igor Taro. Minister peatas numbrituvastuskaamerate kasutamise, tõdedes, et antud olukorras on kodanike põhiõiguste kaitse ja ettevaatuspõhimõte tähtsam kui süsteemi otstarbekus.

Advokaadibüroo COBALT jurist Harri Mirme juhib tähelepanu, et Euroopa Liidu õigusaktid võimaldavad kodanikel nõuda hüvitist, kui nende isikuandmete kaitse õigusi on rikutud. Kuna tuvastati õigusrikkumine, võib küsimus riigi vastutusest ja võimalikest kahjuhüvitistest kujuneda õiguslikult oluliseks teemaks.