Eesti asub Tallinnas läbirääkimistele ETS-i reformi üle ilma konkreetsete arvuliste sihtideta

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti läbirääkimiste mandaadi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimiseks, vältides konkreetseid numbrilisi piiranguid. Strateegia eesmärk on hoida manööverruumi Euroopa Liidu kvalifitseeritud häälteenamusega toimuvatel läbirääkimistel.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kinnitas reedesel istungil Eesti valitsuse mandaadi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformi puudutavateks läbirääkimisteks. Otsustati jätta mandaadist välja konkreetsed arvulised sihid ja protsendid, et tagada läbirääkijatele vajalik paindlikkus Euroopa Liidu tasandil.

Strateegilised prioriteedid

Komisjoni esimees Peeter Tali märkis, et Eesti lähtub läbirääkimistel kolmest keskse tähtsusega sambast: varustuskindluse tagamisest, riiklikust julgeolekust ja sotsiaalmajandusliku mõju leevendamisest. Tali sõnul on Ida-Virumaal asuva põlevkivitööstuse säilitamine otseselt seotud regiooni sotsiaalse stabiilsuse ja tööhõivega, mis on osa laiemast julgeolekukontseptsioonist.

Tasuta kvoodid ja hinnastabiilsus

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo täpsustas, et Eesti eesmärk on pikendada tasuta heitekoguste jagamist võimalikult pikaks ajaks, sihtides aastavahemikku 2046-2047. Praegune Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette kvootide kiiremat vähendamist, kuid Eesti soovib selle tempo aeglustamist, et tagada kohalike sektorite konkurentsivõime säilimine.

Samuti rõhutas Keldo vajadust luua CO2 kvoodi hinna stabiliseerimise mehhanism. Ettevõtjate hinnangul on kvoodihinna volatiilsus muutnud pikaajalise planeerimise keeruliseks. Eesmärk on rakendada süsteem, kus hinna järsu tõusu korral tuuakse turule täiendavaid ühikuid, vältides sellega turu ülekuumenemist ja prognoosimatuid hinnakõikumisi.

Läbirääkimiste taktika

Numbriliste eesmärkide puudumine mandaadis on teadlik strateegiline valik. Kuna Euroopa Liidus otsustatakse ETS-i muudatused kvalifitseeritud häälteenamusega, on ühehäälsuse nõude puudumisel oht, et jäigad positsioonid võivad osutuda läbirääkimistel takistuseks. Keldo selgitas, et Eesti soovib vältida olukorda, kus tasuta kvootide eraldamine seotakse tingimustega, mis eeldavad suuri tulevasi investeeringuid heite vähendamisse. Põlevkivisektoris ei pruugi sellised tehnoloogilised investeeringud olla majanduslikult teostatavad, mistõttu vajab Eesti läbirääkija manööverruumi, et kaitsta kodumaist tööstust.