Eesti arhitektuuripärandi kaitsja Fredi Tomps suri 98-aastasena
98-aastasena lahkus arhitekt ja muinsuskaitsja Fredi-Armand Tomps, kelle elutöö oli pühendatud Eesti ajaloolise ehituspärandi säilitamisele. Ta oli üks Eesti Vabaõhumuuseumi rajajaid ja esimene eestlasest ICOMOS-i liige.
Kultuur98-aastasena suri arhitekt ja muinsuskaitsja Fredi-Armand Tomps. Ta sündis 27. mail 1928 ja lahkus 5. septembril 2026.
Tema professionaalne teekond algas 1948. aasta kevadel, mil ta osales arhitektuuritudengina sõjas rängalt kannatada saanud Tallinna Niguliste kiriku varemete koristamisel. See kogemus suunas tema edasist karjääri pärandi hoidmise ja restaureerimise suunas.
Tompsi panus Eesti kultuuriruumi on mitmekülgne. Ta osales Eesti Vabaõhumuuseumi loomises ja töötas aktiivselt Lahemaa rahvuspargi taluarhitektuuri väärtustamise nimel. Aastakümnete vältel tegutses ta Teaduslikus Restaureerimise Töökojas ning aitas ette valmistada Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorraldust.
aastal pani Tomps aluse Vabariiklikule Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioonile, mis juhtis Eesti muinsuskaitset kuni 1993. aastani, mil loodi Muinsuskaitseamet. Rahvusvahelises plaanis oli ta 1971. aastal esimene eestlane, kes ühines rahvusvahelise kinnismälestiste nõukoguga ICOMOS. Eesti Arhitektide Liitu kuulus ta alates 1964. aastast.
aastal pälvis Tomps Valgetähe III klassi teenetemärgi. Kuni 2020. aastani korraldas ta erialaseid täiendkoolitusi ja tegutses arhitektina. 2024. aastal avaldas ta koos Riin Alataluga mälestusteose „Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps“.