Eesti apteegiturul püsib üle kolmandiku ettevõtetest endiselt kahjumis

Kuus aastat pärast apteegireformi jõustumist on valdkonna majandustulemustes märgata kerget paranemist. Sellegipoolest näitavad 2025. aasta aruanded, et enam kui kolmandik apteeke pidavatest ettevõtetest tegutseb endiselt kahjumiga.

Eesti apteegiturul tegutsevad ettevõtted on jõudnud uude etappi, kus pärast 2020. aasta 1. aprillil jõustunud apteegireformi hakkavad majandustulemused näitama märke stabiilsusest. Vaatamata turu ümberkorraldustele, mille kohaselt peab apteeki pidava ettevõtte enamusosalus kuuluma proviisorile, on 2025. aasta majandusaasta aruannete kohaselt enam kui kolmandik apteeke haldavatest ettevõtetest endiselt kahjumis.

Reformi mõju majandustulemustele

Oluline muudatus puudutas apteekide omandistruktuuri, mis sundis paljusid kettide kaubamärke nagu Euroapteek, Apotheka, Südameapteek ja Benu oma ärimudeleid kohandama. Kuigi sektori üldine seisund on varasemate aastatega võrreldes paranenud, on kasumlikkuse saavutamine paljudele apteegipidajatele endiselt väljakutse.

Statistika näitab siiski aeglast liikumist paremuse poole. Kui vaadata 2025. aasta finantsaruandeid, on varasemate aastatega võrreldes märgata kerget tõusutrendi, mis viitab sektori järkjärgulisele kohanemisele muutunud regulatsioonidega.

Valdkonna aeglane taastumine

Apteegireformi üks keskseid eesmärke oli suurendada proviisorite rolli apteekide juhtimises ja omandis. Kuus aastat hiljem on näha, et proviisorid on küll apteekide omanikeringi sisenenud, kuid ettevõtete majanduslik toimetulek sõltub endiselt suuresti operatiivsest juhtimisest ja suutlikkusest kulusid kontrolli all hoida.

Märkimisväärne osa turust on jätkuvalt koondunud suurte kaubamärkide alla, mis on pidanud leidma viise, kuidas tagada jätkusuutlikkus rangemate omandireeglite tingimustes. Turu kogupilt näitab, et kuigi kahjumis tegutsevate ettevõtete osakaal on püsinud kõrge, on sektori majanduslik tervikpilt tegemas väikest sammu stabiilsuse suunas.