Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster kaebasid kirikuseaduse muudatused Inimõiguste Kohtusse

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster on pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, vaidlustades seadusemuudatused, mis nõuavad kirikutelt sidemete katkestamist Moskva Patriarhaadiga. Organisatsioonid leiavad, et riigi seatud nõudmised riivavad nende usulist identiteeti ja õigusselgust.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EÕK) ja Pühtitsa klooster on esitanud kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK), vaidlustades kirikute ja koguduste seaduse hiljutised muudatused. Need muudatused kohustavad usulisi ühendusi viima oma tegevuse ja põhikirjad vastavusse uute nõuetega hiljemalt 28. detsembriks. Vastasel juhul ähvardab organisatsioone sundlõpetamine, milleks siseminister on valmis kohtusse pöörduma.

Usuline identiteet ja õigusselgus

Kirikut ja kloostrit esindav advokaadibüroo Boutique Legal teatas neljapäeval, 8. oktoobril, et riigi nõudmised ei piirdu vaid halduslike aspektidega. Vandeadvokaat Artur Knjazevi sõnul ei ole tegemist pelgalt bürokraatliku ümberkorraldusega, vaid nõudmistega, mis on vastuolus õigeusu kiriku sisemise olemuse ja usulise identiteediga. „Kirik ja klooster ei palu lihtsalt dokumente korrigeerida,“ selgitas Knjazev olukorra tõsidust.

Samal ajal on õigusruumis jätkuvalt üleval küsimus seaduse tõlgendamisest. Vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus märkis, et kui Riigikohus jättis 8. juunil jõusse vastava seaduse, tõlgendades keelatud sidet puhtalt halduslikuna, siis toona väljendasid kuus kohtunikku 17-st, sealhulgas Riigikohtu esimees, eriarvamuse. Nende hinnangul ei vasta kehtestatud seadus piisavalt õigusselguse nõuetele.

Dialoog ja edasised sammud

Kiriku esindajate hinnangul nõuab siseministeerium praktikas nii halduslike kui ka vaimsete sidemete täielikku katkestamist Venemaa Õigeusu Kirikuga, mis ongi peamine vaidlustamise põhjus Euroopa tasandil. Hoolimata kohtuteest rõhutavad kiriku esindajad, et suhtlus siseministeeriumiga jätkub, ehkki Pühtitsa klooster pole väidetavalt ministeeriumilt eraldi kohtumiskutset saanud.

Muudatused kirikute ja koguduste seaduses jõustusid tänavu 27. juunil. Usulistele ühendustele anti pooleaastane üleminekuperiood põhikirjade ja juhtimisstruktuuride korrastamiseks. Vaimulikele kehtestatud nõuded jõustusid aga viivitamatult, ilma üleminekuajata.