Eesti ametiühingud nõuavad eraldi töövaidluskohtu loomist

Ametiühingud teevad ettepaneku luua Eestis spetsialiseeritud töövaidluskohtud, et vähendada praeguse süsteemi bürokraatiat. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab sellist sammu praeguses olukorras siiski põhjendamatuks.

Muutuste vajadus töövaidlustes

Eesti ametiühingud on teinud ettepaneku asutada eraldiseisev töövaidlustele keskenduv kohtuorgan, eesmärgiga lihtsustada töötajate ja tööandjate vaheliste konfliktide lahendamist. Praegune süsteem, kus vaidlused liiguvad läbi töövaidluskomisjonide, on muutunud osapoolte jaoks koormavaks ja sageli ebaefektiivseks. Ametiühingute hinnangul kulub vaidluste lahendamiseks liiga palju aega, eriti kui tegemist on juhtumitega, mis liiguvad edasi üldkohtusse.

Statistika näitab töövaidluste kasvu. Mullu laekus töövaidluskomisjonidele ligikaudu 2500 avaldust ning käesoleva aasta esimese kuue kuuga on avalduste arv kasvanud 25 protsendi võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Enamik, tervelt 90 protsenti avaldustest, pärineb töötajatelt. Kauaaegse praktika kohaselt peaks vaidluse lahendama 45 kalendripäeva jooksul, kuid tegelikkuses need tähtajad tihti venivad.

Süsteemi kitsaskohad

Elle Pütsep, kes juhib Teenindustöötajate Ametiühingut, osutab probleemile, et praegune kord sunnib osapooli alustama protsessi uuesti, kui töövaidluskomisjoni otsus edasi kaevatakse. "Protsess algab sisuliselt nullist, justkui varasemat vaidlust poleks olnudki," nentis Pütsep. See tähendab, et töövaidluskomisjoni juba läbitud töö jääb kohtus arvestamata ning kogu tõendite esitamine ja vaidlemine algab uuesti.

Kaire Saarep, Tööinspektsiooni peadirektor, leiab, et süsteemi saab parandada ilma uut kohut loomata. Ühe lahendusena on plaanis seadusemuudatus, mis võimaldaks teha tagaseljaotsuse olukorras, kus vastaspool ei ilmu istungile põhjuseta. See aitaks lahendada paljusid vaidlusi, kus tööandja ei vaidlusta nõuet sisuliselt, kuid keeldub siiski istungitel osalemast.

Ministeeriumi seisukoht

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete osakonna juhataja Seili Suder märgib, et eraldi kohtu loomine nõuaks riigilt märkimisväärset ressurssi ja pole praegu põhjendatud. "Eesti väiksuse tõttu ei tundu eraldi töövaidluskohtu loomine praegu põhjendatud," selgitas Suder. Ta lisas, et juba praegu on osapooltel võimalus pöörduda otse maakohtusse, kui nad ei soovi läbida töövaidluskomisjoni menetlust, kuid seda teed kasutab väga väike osa abivajajatest.