Eesti ametiühingud ja tööandjad alustasid läbirääkimisi 2027. aasta miinimumpalga üle

Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit pidasid esimese kohtumise, et arutada palga alammäära. Pooled analüüsisid majandusprognoose, kuid konkreetse summani veel ei jõutud.

Kohtusid Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAK) ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad, et alustada läbirääkimisi 2027. aasta miinimumpalga määramiseks. Kohtumine oli sissejuhatav ning konkreetsetes eurosummades osapooled veel kokkuleppele ei jõudnud. Uue läbirääkimiste aja lepivad pooled kokku lähitulevikus.

Majandusolukorra analüüs

Avaistungil keskenduti eelkõige Eesti Panga sügisese majandusprognoosi läbivaatamisele, et hinnata hetkeolukorda tööturul ja ettevõtlussektoris. Arutelude keskmes oli küsimus, milline palgatõus oleks Eesti ettevõtetele jätkusuutlik, aidates samal ajal vähendada madalapalgaliste töötajate vaesusriski ja parandada nende ostujõudu.

EAK jätkab oma strateegilist eesmärki, mis sõnastati juba 2023. aastal: miinimumpalk peaks moodustama 50 protsenti Eesti keskmisest brutopalgast. Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask rõhutas, et täiskohaga töötav inimene peab suutma oma palgaga iseseisvalt toime tulla.

«Inimene, kes käib iga päev tööl, ei peaks muretsema, kas palgast jätkub toiduks, eluasemeks ja muudeks hädavajalikeks kulutusteks. Ometi on Eesti miinimumpalga ostujõud üks Euroopa Liidu madalamaid. Ametiühingute ülesanne on seista selle eest, et majanduse arengust saaksid osa ka kõige madalamat palka teenivad töötajad,» sõnas Vask.

Kontekst ja ootused

Eestis kehtib 2026. aastal miinimumpalk 946 eurot. Järgmise aasta palgaootusi kujundab oluliselt prognoositav keskmine brutopalk, mis 2027. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt võib ulatuda 2497 euroni kuus. Statistikaameti ja suuremate pankade üldised 2027. aasta keskmise palga ootused jäävad samuti vahemikku 2400-2500 eurot.

Lõpliku töötasu alammäära kinnitab valitsus pärast seda, kui sotsiaalpartnerid on jõudnud vastastikuse kokkuleppeni.