Eesti aladel algas mereorganismide elupaikade vallutamine 460 miljonit aastat tagasi

Eesti ja USA paleontoloogid avastasid, et mereorganismid hakkasid tühje molluskikojasid elupaikadena kasutama juba ordoviitsiumi ajastul. See muutus tähistas uue ökoloogilise niši teket, mida kambriumi ajastul veel ei eksisteerinud.

Paleontoloogid Eestist ja Ameerika Ühendriikidest on tuvastanud, et mereorganismid hakkasid tühje molluskikojasid elupaikadena kasutama umbes 460 miljonit aastat tagasi. See ordoviitsiumi ajastul toimunud areng tõi kaasa olulise muutuse ookeanipõhja ökosüsteemis, mida varem, kambriumi ajastul, teadaolevalt ei esinenud.

Uus strateegia ookeanipõhjas

Varasemad uuringud on näidanud, et kui kambriumi ajastul jäid molluskite kestad seest puutumatuks, siis ordoviitsiumis muutus olukord kardinaalselt. Teadlased leidsid tõendeid, et kõige varasemad koloniseerimise märgid ilmnesid toonasel Baltika paleokontinendil, kuhu kuulus ka tänapäeva Eesti territoorium. Seal hakkasid kestade sisemust asustama mitmesugused organismid, sealhulgas samblad, graptoliidid ja kornuliidid.

Keskkonnamuutuste mõju

See areng oli tihedalt seotud suure ordoviitsiumi elustiku mitmekesistumise sündmusega, mis kujunes üheks Maa ajaloo kõige intensiivsemaks elurikkuse kasvu perioodiks. Elupaikade hõivamise ajendiks oli tihenenud konkurents toidu ja ruumi pärast avatud pindadel. Lisaks pakkusid kestade sisemused vajalikku kaitset üha enam levivate röövloomade eest.

Teadlaste sõnul mängis suurt rolli ka molluskite kojade füüsiline kuju ja suurus. Esmalt asustati nautiloidide kojad, kuna nende lai avaus võimaldas hapnikurikka vee ja toitainete ringlust, mis oli elulise tähtsusega filtertoitjatele, nagu käsnad ja brahhiopoodid. Alles hiljem vallutati teiste liikide, sealhulgas tigude ja kahepoolmeliste kojad.