Eesti ajateenistus vajab tulevikus üha enam naiste panust

Kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski sõnul muutub Eesti riigikaitse vajaduste katmine ilma naisteta 2035. aastast keeruliseks. Samal ajal tõuseb järgmisest aastast ajateenistusest kõrvalehoidjate sunniraha kahekordseks.

Kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski nentis, et Eesti peab lähitulevikus arvestama naiste suurema osalusega ajateenistuses. Demograafilised näitajad viitavad, et aastas sünnib poisse vähem, mistõttu muutub 4100-liikmelise ajateenijate reservi komplekteerimine ilma naisteta 2035. aastaks keeruliseks.

Naised on oodatud kõikidesse üksustesse

Tänasel päeval teenib kaitseväes umbes 250 naist tegevteenistuses ning igal aastal soovib ajateenistusega liituda ligikaudu 50 naist. Rannaveski sõnul on naiste väljaõppe tase kõrge ja nad saavad hakkama ka füüsiliselt nõudlikes üksustes, nagu erioperatsioonide väejuhatus või pioneeripataljon. "Kindlasti mitte ei ole naiste teema tagalas olla," selgitas ameti juht, lisades, et naistele tehakse ajateenistuses erand võimalusega ise oma üksus valida, välja arvatud kohtades, kuhu pääseb eraldi katsete kaudu.

Sunniraha suurus kahekordistub

Ajateenistusest kõrvalehoidjate distsiplineerimiseks karmistab riik järgmisest aastast meetmeid. Kui praegu on maksimaalne sunniraha 640 eurot, siis uuest aastast tõuseb see 1280 euroni. Lisaks rahalisele karistusele on ametil õigus peatada ajateenistusest keelduva isiku juhtimisõigus, kuni terviseseisundi hindamine on läbitud. "Me ei karista kedagi, vaid kasutame haldussundi, et inimene oma kohustust täidaks," rõhutas Rannaveski.