Eesti 35 aastat taasiseseisvumist: rahvastiku ja majanduse suured muutused

Taasiseseisvumise 35. aastapäeva puhul analüüsitud statistika näitab Eesti ühiskonna sügavaid muutusi demograafias, palgakasvus ja ettevõtluse struktuuris võrreldes 1991. aastaga. Riigi rahvaarv on kahanenud, kuid oodatav eluiga on tõusnud ja majandus on läbinud suuri struktuurseid nihkeid.

Taasiseseisvumise 35. aastapäeval heidetakse pilk riigi arengule läbi statistilise vaatevinkli, mis kirjeldab muutusi 1991. aasta ja 2026. aasta vahel. Riigi rahvaarv on kolme ja poole aastakümnega kahanenud 1,56 miljonilt 1,36 miljoni inimeseni, mis teeb vähenemiseks 13,2 protsenti.

Eestlaste osakaal rahvastikus on samal ajal suurenenud. 1991. aastal moodustasid eestlased riigi elanikkonnast 61,6 protsenti, kuid 2026. aastaks on see näitaja tõusnud 68,5 protsendini. Märkimisväärne nihe on toimunud ka oodatavas elueas, mis on tõusnud 69,6 eluaastalt 79,8 aastani.

Majanduslik pilt on 1991. aastaga võrreldes kardinaalselt erinev. Keskmine brutokuupalk on kasvanud 35 eurolt 2092 euroni, ületades varasema taseme ligi 60-kordselt. Tööturg on läbinud ulatusliku ümberkorralduse: kui 1991. aastal oli põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses hõivatud 152 000 inimest, siis nüüdseks on see arv kukkunud 19 700-ni. Info ja side tegevusalal on töökohtade arv kasvanud 11 400-lt 40 200-ni.

Ettevõtlusmaastik on samuti laienenud. 1995. aastal tegutses Eestis 23 732 ettevõtet, kuid 2024. aastaks kasvas nende arv 159 747-ni. Ettevõtete keskmine suurus on samal perioodil kahanenud 18 töötajalt kolmele. Muutunud on ka vaba aja veetmise eelistused, kus näiteks muuseumikülastuste arv 100 elaniku kohta on 1991. aastaga võrreldes kasvanud 81-lt 196-ni.