Eesti 2001. aasta presidendivalimised: miks kolmikliit kaotas Arnold Rüütlile

2001. aasta presidendivalimised Eestis kulmineerusid valimiskogus, kus koalitsioonierakondade suutmatus ühtse kandidaadi taha koonduda andis presidenditooli Arnold Rüütlile. Parlamendi voorud jäid tulemuseta, sundides protsessi liikuma edasi laiemasse valimiskogusse, kus Rüütel edestas Toomas Savi.

Eestis toimunud 2001. aasta presidendivalimised on poliitilises ajaloos tuntud kui murdepunkt, kus võimuliidu sisetülid avasid tee toonasele opositsioonikandidaadile Arnold Rüütlile. Kuna ametist lahkuv president Lennart Meri oli oma kaks ametiaega täitnud, vajas riik uut riigipead.

Riigikogus valitses toona Mart Laari teine valitsus, kuhu kuulusid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad. Nn kolmikliidul oli parlamendis 53 kohta, mis ei olnud piisav presidendi valimiseks. Esimeses voorus jäid vastamisi Peeter Kreitzberg ja Andres Tarand, kuid mõlemad ebaõnnestusid. Teises voorus läksid vastakuti Kreitzberg ja Peeter Tulviste, kuid ka siis ei suutnud ükski kandidaat vajalikku toetust koguda.

Valimiskogu otsustav roll

Pärast parlamendi ummikseisu suundus protsess 21. septembril 2001 valimiskogusse. Seal said esimeses voorus enim hääli Rüütel (114) ja [Toomas Savi](/politicians/90 häält). Teises voorus osutus võitjaks Rüütel, kes kogus 186 häält, jättes Savi 155 häälega teiseks. Valimiskogus märgiti 23 kehtetut sedelit, mida seostati Isamaaliidu sisevastuoludega.

Rain Rosimannus, kes juhtis Toomas Savi kampaaniat, meenutas hiljem, et kandidaatidel polnud riigikogus piisavalt hääli. «Kuna parteidevaheline konkurents oli tollal terav, polnud neid ka teistelt laenata,» selgitas ta. Rosimannuse sõnul oli Rüütli edu taga Edgar Savisaare ja Villu Reiljani kokkulepe, mis tõi Rüütlile Keskerakonna lisahääled.

Lubadused ja koostöö puudumine

Peeter Tulviste kampaaniajuht Tõnis Arro viitas, et koalitsioonierakondade omavaheline usaldus oli puudulik. «Me konsulteerisime regulaarselt Reformierakonna ja Mõõdukatega ning midagi lepiti kokku. Me olime üsna kindlad, et Tulviste võidab selle. Ma arvan, et lubatud oli rohkem, kui täideti,» rääkis Arro. Ta lisas, et isegi vestlused, mida ta pidas Marju Lauristiniga, ei viinud tegeliku poliitilise kokkuleppeni.

8. oktoobril 2001 andis toona 73-aastane Arnold Rüütel riigikogus ametivande. Oma kõnes rõhutas vastvalitud president, et Eesti riigis on tekkinud usalduse ja vastutuse defitsiit ning vajadus taastada laialdane sotsiaalne dialoog. Rüütel asus ametisse, olles valituks osutunud valimiskogus, kus koalitsiooni killustatus sai tema peamiseks trumbiks.