Eelarvenõukogu soovitab valitsusel hakata eelarvepuudujääki järjepidevalt vähendama

Eelarvenõukogu kiitis heaks rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi ja rõhutas vajadust asuda riigieelarve puudujääki juba 2027. aastal vähendama. Ilma karmimate eelarveotsusteta võib Eesti riigivõlg küündida 2030. aastaks 40 protsendini SKP-st.

Eesti Panga juures tegutsev eelarvenõukogu andis heakskiidu rahandusministeeriumi koostatud suvisele majandusprognoosile, pidades seda piisavalt usaldusväärseks aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel. Samas hoiatasid eksperdid, et praegune finantsseis nõuab valitsuselt kiiremat sekkumist, et vältida riigivõla kontrollimatut kasvu.

Kärpevajadus on vältimatu

Kuigi ministeerium ennustab 2,5-protsendilist majanduskasvu, püsib struktuurne puudujääk jätkuvalt kõrge, ligikaudu 4,5 protsenti SKP-st. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tõdes, et olukord on keeruline ja nõuab valusaid valikuid.

«Peame järgmise aasta puudujäägi viima alla 4,5 protsendi piiri. See tähendab kulude kärpimist, nii jooksvate kulude kui ka investeeringute osas. Kuigi varem võinuks ehitada uusi hooneid, peame praegu prioriteediks seadma riigikaitseinvesteeringud,» selgitas Keldo.

Võlakoormuse ohjamine

Eelarvenõukogu esimees Peeter Lõhmus toetas plaani vähendada eelarvepuudujääki 2027. aastaks nelja protsendini SKP-st, mis eeldab eelarvepositsiooni parandamist 240 miljoni euro võrra. Ta rõhutas, et sarnane 0,5-protsendiline kärbe peab jätkuma ka järgnevatel aastatel, et peatada riigivõla kiire kasv.

«Oleme olukorras, kus riigivõlg läheneb 30 protsendile SKP-st. See tähendab, et vastavalt reeglitele peame hakkama defitsiiti igal aastal vähendama vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra,» selgitas Lõhmus. Ta lisas, et varasem otsus riiklikud eelarvereeglid kriisi ajaks peatada oli ekspertidele ootamatu ning nüüd on vaja taastada distsipliin, et vältida intressikulude plahvatuslikku suurenemist.

Eelarvenõukogu aseesimees Viljar Arakas rõhutas, et tegevusetuse hind on kõrge. Kui praegune trajektoor jääb muutumatuks, võib Eesti riigivõlg 2030. aastaks tõusta 40 protsendini SKP-st. See tähendaks, et riik peaks järgmise nelja aasta jooksul kulutama ainuüksi intressimakseteks ligikaudu kaks miljardit eurot.

«Et peatada võlakoormuse kasv 35 protsendi juures, peame igal aastal defitsiiti 0,5 protsendipunkti võrra vähendama. See on poliitiliselt raske, kuid vältimatu ülesanne,» märkis Arakas.