Eelarvekõnelused: Reformierakond ja Eesti 200 eriarvamusel

Valitsus alustab riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta eelarve aruteludega. Koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Eesti 200 on erimeelel defitsiidi vähendamise ja investeeringute jätkamise vahel.

Valitsuse eelarvekõnelustel on koalitsioonipartnerite nägemused riigi rahanduse tulevikust vastandlikud. Reformierakond seab prioriteediks eelarvedefitsiidi vähendamise, samas kui Eesti 200 rõhutab vajadust toetada majanduskasvu ja säilitada investeeringuid.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkerman rõhutas, et Reformierakonna eesmärk on parandada eelarvepositsiooni vähemalt poole protsendi võrra SKP-st. Tema sõnul peaks järgmise aasta eelarve defitsiit jääma maksimaalselt nelja protsendi juurde. "Mis leevendab selle eesmärgi saavutamist, on, et meil majandus kasvab, mitte elavalt, aga siiski, inimesed töötavad, maksud laekuvad," märkis Akkerman. Ta lisas, et inflatsiooni vaibumine vähendab survet kuludele, sealhulgas pensioniindeksitele.

Teistsugust lähenemist pooldab haridusminister ja Eesti 200 esimees Kristina Kallas, kelle hinnangul peab riik jätkama majanduse ja inimeste toetamist. Kallas märkis, et viieprotsendiline kaitsekulu on eelnevalt broneeritud ning ülejäänud eelarve osas on vajalik hoida investeeringuid, et tagada konkurentsivõime. Ta nõuab lisarahastust õpetajate palgatõusuks, kutsehariduseks ja digitaalseks arenguks.

Kärpekohtade puudumine

Kallas väitis, et eelarvedefitsiidi järsem vähendamine tähendaks vältimatut kärpimist hariduses, tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas. "Mina hetkel ei näe, kust need kärped peaksid tulema. Me oleme seal pidurdanud kulude kasvu päris märkimisväärselt, sadu miljoneid. Ma ei näe, et meil oleks sealt võimalik tagasi hoida," ütles minister.

Kuna koalitsioonil puudub riigikogus piisav häälteenamus, sõltub eelarve vastuvõtmine opositsiooni toetusest. Keskerakondlane Andrei Korobeinik on teatanud, et tema erakond ei toeta eelarvet, mis ei paranda riigi rahanduslikku olukorda. "Peamine probleem on väga suur eelarvedefitsiit ja ei ole ühtegi lahendust koalitsiooni poolt välja pakutud, kuidas me seda keskpikas perspektiivis vähendame," lausus Korobeinik, viidates riskile, et valimiste eel võib tekkida surve täiendavaks kulutamiseks. Kui riigieelarve jääb vastu võtmata, jätkab riik järgmist aastat tänavuse eelarve proportsionaalsel alusel.