Eelarvedefitsiit kimbutab Eestit, Lätit ja Soomet

Eesti, Läti ja Soome maadlevad sügava eelarvedefitsiidiga, mis sunnib riike üha enam laenu võtma. Kõige teravam on olukord Soomes, kus võlakoorem läheneb 90 protsendile SKP-st.

Eestis, Lätis ja Soomes on riigieelarved sügavas miinuses, mis sunnib kõiki kolme naaberriiki katma kulutusi järjest suuremate laenukoormatega. Kuigi defitsiidi põhjused on riigiti erinevad, on kõiki kolme ühendavaks jooneks kasvav surve riigivõla teenindamisel.

Eestis ja Lätis survestavad eelarvet eelkõige märkimisväärsed kaitsekulutused, mis on julgeoleku tagamiseks vältimatud. Soome olukord on teistsugune: kuigi nende kaitse-eelarve osakaal SKP-st on naabritega võrreldes tunduvalt madalam, on riigi võlakoorem paisunud peaaegu 90 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Soome on seetõttu sattunud ka Euroopa Komisjoni järelevalve alla, kuna riik on rikkunud liigse eelarvedefitsiidi reegleid.

Kõige koormavamaks teguriks on intressimaksed, mis neelavad üha suurema osa riigieelarvetest. Järgmisel aastal planeerib Soome maksta riigivõla intressideks 4,4 miljardit eurot. Lätis ulatub see kulu 681 miljoni euroni ja Eestis 355 miljoni euroni.

Elaniku kohta arvutatuna on intressikoormus Soomes 780 eurot, Lätis 370 eurot ja Eestis 260 eurot. Eestis ja Soomes on järgmise aasta eelarveprojektid praegu parlamentide menetluses ning need peavad olema heaks kiidetud aasta lõpuks. Lätis seisavad eelarveotsused alles ees, kuna riik peab kujundama valitsuse ja määrama eelarveprioriteedid.