Eelarve, kus suured kulud on juba ette lukus ja vaidlus käib väikeste summade üle

Riigikogu alustas 20. oktoobril 2026 2027. aasta 21,3 miljardi euro suuruse riigieelarve esimest lugemist, kuid koalitsioon pole omavahel kokku leppinud ja saalis on käsil ka umbusaldusavaldus. Kaitsekulu üle viie protsendi SKP-st ja palgaga seotud lepingud jätavad vähe ruumi manööverdamiseks. Seetõttu käib poliitiline võitlus õpetajate, kultuuri, erihoolekande ja presidendi kantselei suhteliselt väikeste summade ümber.

Mis juhtus

Riigikogu alustas 20. oktoobril 2026 Tallinnas 2027. aasta riigieelarve esimest lugemist. Eelnõu maht on 21,3 miljardit eurot. Eelarve rõhuasetus on kulude kärpimisel ja kaitsekulutuste hoidmisel üle viie protsendi SKP-st. Samal nädalal arutas parlament ka 34 saadiku algatatud umbusaldusavaldust valitsusele.

Paar päeva varem, 12. oktoobril, oli minister Erkki Keldo tunnistanud, et eelarve vastuvõtmine on muutunud keeruliseks. Valitsusliit seisab silmitsi koalitsioonipartneri nõudmistega ja parlamendis napib toetust. Ministri sõnum oli otsekohene: eelarve ei ole sugugi läbi.

Seda, mida eelarve inimesele tähendab, näitavad tema üksikud read. Õpetajate palga alammäära tõus jääb kolme protsendi juurde. Riiklikud haridusstipendiumid ja -preemiad jäävad 2027. aastani välja maksmata. Kultuur ja erihoolekanne peavad rahaga rabelema. Kütuseaktsiisi valitsus ei langeta. Nende üksikotsuste taga on struktuur, mida väärib vaadata tervikuna.

Ruum on kitsas juba enne, kui Riigikogu hakkab arutama

Kui panna kokku viimase kahe nädala teated, joonistub välja muster: suured kulud on ette lukustatud, poliitiline vaidlus käib aga väikeste summade üle.

Kaitsekulu üle viie protsendi SKP-st on valitsuse prioriteet ja sellest ei lahtu. Teine lukustatud kuluallikas on lepingutega seotud palgad. 2023. aastal sõlmitud kokkulepe seob regionaalsete bussijuhtide töötasu Eesti keskmisega. Prognooside järgi kasvavad selle palgakulud 44 miljonilt eurolt ligi 80 miljoni euroni aastaks 2031. Selline kulu kasvab iseenesest, ilma et keegi peaks eelarvet arutades otsust tegema. Mida kiiremini kasvab keskmine palk, seda kallimaks läheb bussiliiklus.

Kolmandaks tulevad kulud, mida ei saa tellida ega tellimata jätta. Tallinna kinnipidamiskeskuses oli 8. oktoobriks 223 kinnipeetavat. Keskuse juht Remo Tänav kirjeldab seda koormusena nii igapäevastele suhetele kui ka riigieelarvele. Erihoolekandes on Riigikohus rõhutanud, et riik peab abi tagama sõltumata eelarvevahenditest. Monika Haukanõmme hinnangul venivad järjekorrad siiski ja rahastus on muutunud poliitilise kauplemise objektiks.

Väikesed summad, suur sümboolika

Kaks teadet näitavad, kui kummaliseks läheb eelarvearutelu, kui põhisumma on liikumatu. Haridusministeerium säästab stipendiumide peatamisega 55 000 eurot aastas ja saab selle eest õpetajate ametiühingutelt teravat kriitikat. Presidendi kantselei direktor Paavo Nõgene taotleb samal ajal rahanduskomisjonilt nõunike palkadeks 300 000 eurot. Komisjon suhtub taotlusse skeptiliselt ja rõhutab, et kõiki põhiseaduslikke institutsioone tuleb kohelda võrdselt.

Mõlemad summad on 21,3 miljardi euro kõrval tühised. Poliitilist kaalu annab neile see, et inimesed saavad neid mõista. Kui õpetajalt võetakse preemia ja samal ajal küsitakse nõunikele palgalisa, loeb avalikkus selle ühe lausena. Kantselei palgapoliitika oli debatis juba eelmisel nädalal, kui kantselei uue juhi kuupalgaks kinnitati 8000 eurot. Nüüd lisandub sellele taotlus, mis tuleb Riigikogult ajal, kui teistelt valdkondadelt eelarves kärbitakse.

Sama loogika kehtib kultuuri kohta. Tarandi sõnul on kultuuriministeeriumi käsutuses olev eelarveosa kahekümne aastaga kukkunud neljalt protsendilt napilt üle pooleteise protsendini. Kuigi tegemist on ühe kriitiku arvutusega, näitab see prioriteetide nihet. Kui suured kuluread kasvavad iseenesest, tasutakse nende eest väiksemate valdkondade arvelt.

Tulupool: tööjõumaksud kannavad, aktsiisid longavad

Kulude survet süvendab see, et tulud ei kasva ootamatult. Maksu- ja Tolliameti andmetel toetub riigieelarve maksulaekumine peamiselt tööjõumaksudele. Alkoholiaktsiisi laekumine vähenes augustis, sest 2025. aasta lõpus varuti ette. Ettevõtete maksuvõlg kasvas, kuigi üldine maksukultuur püsib stabiilne.

See seletab ka valitsuse hoiakut kütuseaktsiisi küsimuses. Peaminister Kristen Michal ja minister Keldo ei plaani aktsiise EL-i miinimumtasemele langetada, sest see koormaks eelarvet liiga palju. Nende väitel on kütusehindade tõusu põhjus maailmaturg, mitte kodumaine maksupoliitika. Argument on järjekindel: kui tulupõhi on kitsas, ei taha valitsus loobuda ühestki suuremast allikast. Tarbijale tähendab see, et hinnatõusu pehmendamist riigilt oodata ei maksa.

Ühekordseid tulusid on vähe. Nordica endiste lennukite müügist saadud 25 miljonit eurot jõuab 2027. aastal riigikassasse, kui Transpordi Varahalduse OÜ likvideerimine selle vabastab. See on eelarves abiks, aga püsivat auku see ei lappa.

Maksu- ja Tolliameti uus raport lisab arutelule vaatenurga. Esimest korda eristatakse eelarvesse laekuvaid makse erasektori ja avaliku sektori vahel, ning nähtavaks saab, kui suur osa riigi tuludest pärineb otse ettevõtlusest. Praegu on see esmane ülevaade, kuid eelarvevaidlustes võib sellest saada argument mõlemale poolele: ühed rõhutavad ettevõtete panust, teised küsivad, kui palju avaliku sektori makse on lihtsalt riigi sees ringi liigutatud raha.

Poliitiline pool: koalitsioon ja umbusaldus

Keldo tunnistus, et kokkulepet pole, ning 34 saadiku umbusaldusavaldus kuuluvad kokku. Eelarve on valitsusele kõige selgem usaldushääletus, sest ilma kinnitatud eelarveta ei saa riik 2027. aastaks tegutseda. Kui koalitsioonipartner nõuab midagi, mis eelarvesse ei mahu, on valik lihtne: kas leida raha mujalt või jätta nõudmine täitmata.

Selles valguses saavad ka väiksemad rahavajadused kaalu. Koalitsiooni sees võivad need olla läbirääkimisvaluuta. Kui eelarvelisa ei taha keegi anda, siis kärbet ei taha keegi enda peale võtta. Õpetajate palgatõus piirdub kolme protsendiga, sest Kallase sõnul tähendaks suurem tõus kärpeid teistes valdkondades. Lisaks on probleem kvalifitseeritud tööjõu puudus, mida raha üksi ei lahenda.

Kolmanda sektori rahastus on samuti tundlik koht. Ahti Kallikormi hinnangul on vabaühendused, mis sõltuvad riiklikest toetustest, muutunud ministeeriumide huvide kandjateks. Tema väide on teravalt formuleeritud arvamus, kuid see tõstatab eelarveküsimuse, mida koalitsioonile ei meeldi arutada: kes saab raha, kes seda jagab ja mis tingimustel.

Kas võlg on tõesti probleem?

Ühtlasi käib vaidlus selle üle, kui suur probleem on võlg ise. Majandusteadlane Raul Eamets väidab, et riigivõla ümber loodud poliitiline narratiiv on suuresti asjatu, sest see ignoreerib majanduskasvu ja inflatsiooni mõju. Tema sõnul eksitab eelarve tasakaalustamise nõue sageli, kuna ei arvesta raha väärtuse muutumist ajas.

See on oluline vastukaal eelarve kärpeloogikale. Kui võlahirm on liialdatud, on ka kärped, mis tabavad õpetajaid, kultuuri ja erihoolekannet, vähem möödapääsmatud, kui valitsus neid esitab. Samas ei muuda Eametsa argument seda, et kaitsekulu ja palgaga seotud lepingud on juba paigas ning et valitsus on kütuseaktsiisi küsimuses valinud tulude kaitsmise. Võlavaidlus näitab, et eelarve on poliitiline valik, mitte aritmeetika paratamatus. Aga valikud on tehtud suurte ridade osas ja arutatakse alles väikeste üle.

Mis on veel lahtine

• Umbusaldusavalduse tulemus. Meie ülevaadetest ei selgu, kuidas hääletus lõppes ega kuidas see eelarvearutelu mõjutab.
• Koalitsioonipartneri nõudmised. Keldo viitas partneri nõudmistele, kuid ei täpsustanud, millised need on ja kui palju need maksma läheksid.
• Eelarve edasine ajakava. Esimene lugemine algas 20. oktoobril. Muudatusettepanekute ja järgmiste lugemiste kuupäevad pole meie materjalis toodud.
• Presidendi kantselei 300 000 eurot. Rahanduskomisjon on skeptiline, aga lõppotsust veel pole.
• Regionaalbusside kulukasv. Kuidas riik plaanib 2031. aastaks ligi 80 miljoni euroni tõusvat palgakulu katta, pole selge.

Jälgida tasub kahte asja: kas koalitsioon leiab kokkuleppe enne järgmisi lugemisi ja kas lisaraha leitakse sealt, kus seda juba kõige vähem jagub. Kui kokkulepe sünnib, on selle hind tõenäoliselt väiksemate valdkondade kärped või ootamatud erandid, mida avalikkus ei pruugi andestada.