Ebola puhang Kongos ja Ugandas: kas Trumpi USAID-i kärped lõid kriisi pinnase?

Ebola viirus on levinud Kongo Demokraatliku Vabariigi Ituri provintsist kiiresti üle piiri Ugandasse, põhjustades sadu kahtlustatavaid juhtumeid ja mitmeid surmasid. Eksperdid seavad küsimärgi alla, kas Donald Trumpi otsus peatada USAIDi tegevus võis nõrgendada haiguse tõrjumise võimekust piirkonnas.

Kongo Demokraatliku Vabariigi Ituri provintsis aluse saanud Ebola viiruse puhang on lühikese ajaga levinud üle riigipiiri Ugandasse. Haigusjuhtumite arv on kasvanud sadadesse, piirkonnas on registreeritud ka mitmeid surmajuhtumeid, mis teeb olukorra rahvatervise seisukohast kriitiliseks.

USAID-i kärped seadsid tõrje ohtu

Donald Trumpi administratsiooni otsus peatada USAIDi — USA rahvusvahelise arenguagentuuri — töö on tõstatanud tõsiseid küsimusi praeguse puhanguga seoses. Eksperdid ja rahvatervishoiu organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et just USAID rahastas suurel määral haiguste varajase hoiatamise süsteeme, kiirreasioneerimise meeskondi ja kohalike tervishoiutöötajate väljaõpet Kesk-Aafrikas. Agentuuris töö peatamine tähendas, et need programmid kas lõpetasid tegevuse või seisid silmitsi suure rahapuudusega.

Kongo Demokraatlik Vabariik on üks maailma kõige enam Ebola poolt mõjutatud riike — viimase kahekümne aasta jooksul on seal toimunud mitu ulatuslikku puhangut. Ituri provints paikneb Ugandaga piirneval alal, mistõttu nakatumise ülepiiriline levik ei ole üllatav, kuid seda oleks saanud tõhusa seire korral aeglustada või isegi ära hoida.

Rahvusvaheline kogukond reageerib

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja piirkondlikud tervishoiuasutused on asunud koordineerima reageerimismeetmeid, kuid ressursside nappus on jätkuvalt tõsine probleem. Olukord tõstab taas esile küsimuse, millist rolli mängivad suurriikide rahvusvahelised abiorganisatsioonid arengumaade tervishoiuvõimekuse tugevdamisel ja ülemaailmsete epideemiate ennetamisel.

Ebola on suure surmavusega hemorraagiline palavik, mille vastu on küll olemas vaktsiin ja ravivõimalused, kuid mis nõuab siiski kiiret tuvastamist ning tõhusat kontaktide jälgimist leviku piiramiseks. Ekspertide hinnangul näitab praegune olukord selgelt, et investeeringud rahvusvahelisse tervishoiuvõimekusse ei ole kulutus, vaid ennetusmehhanism, mis maksab end mitmekordselt tagasi.