Ebola-puhang Kongo Demokraatlikus Vabariigis on nõudnud 1707 inimelu

Kongo Demokraatlikus Vabariigis on teatatud Ebola-viiruse levikust, mis on tänaseks nõudnud 1707 inimese elu. Riigi idaosas võitlevad ametnikud ja meedikud nii viiruse kui ka üha sagenevate streikidega, kuna palgad on jäänud maksmata.

Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) on Ebola-viiruse epideemia jõudnud kriitilisse faasi, olles ametlike andmete kohaselt nõudnud 1707 inimese elu. Riigi valitsuse andmetel on tänaseks registreeritud kokku 3802 kinnitatud nakatumisjuhtumit, mis teeb sellest ajaloo ühe kiiremini leviva Ebola-puhangu.

Epideemia kiire levik

Viirus on eriti rängalt tabanud riigi idaosa, kus peaaegu 90 protsenti nakatumistest leiab aset Ituri provintsis. Kuid haigus ei ole piirdunud vaid ühe piirkonnaga, vaid levib juba viies teises provintsis, sealhulgas suurlinnas Kisanganis. Aafrika haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (Africa CDC) peadirektor Jean Kaseya külastas sel nädalal Bunia linna ning hoiatas, et ligi 80 protsenti uutest nakkustest tuvastatakse nüüdseks kogukondades, mitte varasema kontaktide jälgimise kaudu.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus on saabumas pealinna Kinshasasse ning plaanib veel sel nädalal külastada epitsentri läheduses asuvat Buniat. Hetkel on meditsiinilise järelevalve all üle 17 000 inimese, kes on olnud võimalikus kokkupuutes haigestunutega, ning umbes 80 protsenti neist läbib tervisekontrolli iga päev.

Meditsiinitöötajate streigid ja ohud

Kriisi ohjeldamist raskendavad lisaks meditsiinilistele väljakutsetele ka riigisisesed sotsiaalsed pinged. Esmaspäeval esitasid Mongbwalu linna meditsiinitöötajad kohalikele võimudele ultimaatumi, nõudes palgamaksete viivitamatut tasumist. Töötajad on lubanud oma protestiaktsioone 24 tunni jooksul veelgi karmistada, kui nende nõudmisi ei täideta. Sarnaseid proteste on varem toimunud ka Bunias, kus meedikud on juhtinud tähelepanu nii palkade puudumisele kui ka ohtlikele töötingimustele.

Viiruse tõrjet raskendab asjaolu, et tegemist on Bundibugyo tüvega, mille vastu puuduvad praeguse seisuga nii heakskiidetud vaktsiinid kui ka spetsiifiline ravi. Olukorda keerulisemaks muutvad tegurid hõlmavad nii relvastatud rühmituste vägivalda kui ka elanikkonna usaldamatust meditsiinisüsteemi vastu. Alates epideemia algusest on nakatunud üle 100 tervishoiutöötaja.

Ekspertide hoiatus

Preventing Pandemics at the Source'i tegevjuht Neil Vora rõhutas hiljutises kommentaaris, et praegune olukord tekitab äärmist muret, kuna tegemist on suuruselt teise Ebola-puhanguga ajaloos. Vora sõnul on nakkuse leviku kiirus tunduvalt suurem kui varasemate epideemiate puhul.

«Inimeste kaitsmine metsloomade viirustest on kriitilise tähtsusega,» märkis Vora. Tema hinnangul on praegune lähenemine tervishoius liialt reaktiivne, keskendudes haiguse lokaliseerimisele alles pärast selle ilmnemist, selle asemel et panustada ennetustegevusse, nagu vihmametsade kaitsmine ja eluslooduse ebaseadusliku kaubanduse piiramine.