Ebola-puhang Kongo Demokraatlikus Vabariigis on ajaloo kiireima suremusega

Kongo Demokraatlikus Vabariigis on Ebola-viiruse puhang nõudnud juba 1031 inimelu, olles ajaloo kiireima suremuse kasvuga epideemia. Olukorda raskendavad relvakonfliktid, rahastuse puudujääk ja vaktsiinide puudumine Bundibugyo tüve vastu.

Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) on Ebola-viiruse uusim puhang nõudnud 1031 inimese elu, kinnitavad Aafrika haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (Africa CDC) andmed. Kuigi koguarvult ei ole tegemist seni suurima epideemiaga, on haiguse leviku kiirus pretsedenditu: tuhande surmajuhtumi piir ületati vaid kahe kuuga. Võrdluseks, aastatel 2013-2016 Lääne-Aafrikat tabanud suurpuhangu ajal kulus sama tähiseni jõudmiseks kaheksa kuud.

Kongo tervishoiuministeeriumi värskeimate andmete kohaselt on diagnoositud kokku 2500 haigusjuhtu. Neist 737 inimest viibib isolatsioonis või haiglaravil, samas kui 460 patsienti on tervenenud. Nakatumisi on tuvastatud ka naaberriigis Ugandas.

Vaktsiinideta ja rahastuseta kriis

Kriisi teeb eriti ohtlikuks asjaolu, et leviv Bundibugyo tüvi erineb varasemalt tuntud viirusvariantidest. Sellele tüvele puuduvad heakskiidetud vaktsiinid ja ravimeetodid, mistõttu on meditsiiniline sekkumine äärmiselt piiratud. Jean Kaseya, Africa CDC peadirektor, rõhutas vahendite kriitilist nappust.

«Inimesed surevad. Nad surevad, sest meil pole vaktsiine, meil pole ravimeid, meil pole rahastust. Kui me ei peata seda puhangut täna, võib sellest saada üks ajaloo halvimaid,» hoiatas Kaseya.

ÜRO hinnangul võivad tegelikud nakatunute ja hukkunute arvud olla ametlikest andmetest kaks kuni neli korda suuremad. See tuleneb eelkõige Ituri provintsi ligipääsmatutest piirkondadest, kus epideemia on koondunud. Umbes 80 protsendil uutest juhtumitest ei õnnestu epidemioloogidel enam viiruse levikuahelat tuvastada.

Konflikt ja vastupanu raskendavad tööd

Lisaks meditsiinilistele takistustele on epideemia ohjamine takerdunud piirkonna relvakonfliktide tõttu. Meditsiinimeeskonnad töötavad sageli sõjaväelise kaitse all, kuna paljudes kogukondades valitseb umbusaldus. Kohalikud elanikud keelduvad sageli laskmast spetsialiste matmistele, eelistades traditsioonilisi rituaale, mis suurendavad oluliselt viiruse edasikandumise riski.

Haiglate tööd pärsib ka meditsiinipersonali streik. 15. mail alanud palgamaksmise viivituste tõttu on paljud tervishoiutöötajad töö katkestanud, jättes asutused kriisi haripunktis vajaliku jõuta. USA on lubanud aidata olukorda stabiliseerida: 18. mail 2024 teatas USA välisministeerium 13 miljoni dollari suurusest erakorralisest abipaketist KDV-le ja Ugandale, lisaks on planeeritud 250 miljonit dollarit tervishoiusüsteemide pikaajaliseks arendamiseks.