Ebola puhang Kongo Demokraatlikus Vabariigis algas juba jaanuaris

Kongo Demokraatlikus Vabariigis jaanuaris alanud Ebola viiruse puhang jäi ametivõimudele märkamatuks neljaks kuuks. Uurimuse kohaselt on epideemia praeguseks nõudnud üle 1500 inimese elu.

Kongo Demokraatlikus Vabariigis Ituri provintsis Mongbwalu kaevanduslinna lähistel alanud Ebola viiruse puhang sai alguse vähemalt jaanuaris 2026, selgub ajakirjas Science avaldatud värskest uurimusest. See tähendab, et epideemia levis kohalikus kogukonnas neli kuud enne, kui ametivõimud selle 15. mail ametlikult välja kuulutasid.

Teadlased koostasid ülevaate, tuginedes 97 põhjalikule intervjuule, mille käigus küsitleti meditsiinitöötajaid, kogukonna liidreid, tervenenud patsiente ning surnute omasteid. Analüüsi aluseks võeti lisaks ka WhatsAppi sõnumivahetused, fotod, arstlikud dokumendid ning matustel peetud kõned, milles kirjeldati lahkunute haigussümptomeid. Uurijad tuvastasid ajavahemikus jaanuari keskpaigast kuni 15. maini üle 500 kahtlase nakatumisjuhtumi.

Peidetud haiguspuhang Ituris

Üks varajasi nakatumisahelaid sai alguse 50-aastasest naisest, kes suri 25. jaanuaril pärast verist oksendamist. Kuus päeva hiljem suri ka tema ema. Praeguseks on riigis registreeritud 3532 kinnitatud nakatumisjuhtumit, mis teeb sellest ajaloo teise suurima Ebola epideemia pärast 2014.-2016. aasta kriisi Lääne-Aafrikas, kus registreeriti ligi 29 000 juhtu.

Organisatsiooni «Piirideta Arstid» epidemioloog Arman Sprecher selgitas, et puhangu varajane tuvastamine oli keeruline, kuna haigus oli algusest peale hajutatud ning diagnostikavõimalused piiratud. See sundis reageerimisüksusi keskenduma peamiselt ravikeskuste loomisele, et isoleerida kahtlustatavaid patsiente.

Personalikriis takistab tõrjetööd

«Puhang oli avastamise hetkeks juba täies hoos ja üsna hajutatud, ning esialgsed raskused diagnostikaga ei võimaldanud mõista, kellel on Ebola ja kellel mitte,» nentis Sprecher. Tema hinnangul on praeguse kriisi üheks suurimaks pudelikaelaks olnud suutmatus korralikult teostada kontaktide jälgimist, mis on viiruse leviku peatamiseks hädavajalik.

Sprecheri sõnul on praegune järelevalve pigem passiivne, tuginedes peamiselt ravikeskustesse jõudnud patsientidele või surnuna leitud isikutele. Süstemaatiliseks kontaktide jälgimiseks ja turvaliste matuste korraldamiseks napib väljaõppinud personali, kuigi nõudlus nende teenuste järele on kriitiline. Praeguseks on ametlikel andmetel haigusesse surnud enam kui 1500 inimest, kusjuures viimase nädala jooksul on ohvrite arv kasvanud 50 protsenti.