Ebola levib Kongo Demokraatlikus Vabariigis rekordkiirusel

Ebola epideemia on laienenud juba kuuendasse Kongo Demokraatliku Vabariigi provintsi ning tervishoiuametnikud kardavad viiruse jõudmist 19 miljoni elanikuga pealinna Kinshasasse. Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et praegune puhang võib oma ulatuselt ületada 2014.-2016. aasta Lääne-Aafrika kriisi.

Ebola epideemia on haaranud juba kuues Kongo Demokraatliku Vabariigi provintsi ning kasvav nakatumiste tempo tekitab tõsist ärevust riigi tervishoiusüsteemis. Peamine hirm on viiruse jõudmine pealinna Kinshasasse, kus elab ligikaudu 19 miljonit inimest. Kuigi ametivõimud kinnitavad valmisolekut, on viiruse levik osutunud oodatust kiiremaks ning tervishoiusüsteemi suutlikkus on suure surve all.

Pealinna valmisolek küsimärgi all

Riikliku Biomeditsiini Uuringute Instituudi (INRB) peadirektor Jean-Jacques Muyembe on teatanud, et pealinnas on loodud isolatsioonivõimalused potentsiaalsete juhtumite kiireks tuvastamiseks. Tervishoiuministeerium on kohandanud Cinquantenaire'i haigla patsientide vastuvõtmiseks. Haigla koordinaator Christian Ngandu täpsustas, et praegu on eraldatud kakskümmend voodikohta, mida on vajadusel võimalik suurendada 200-250 kohani. Lisaks on koolitatud üle 120 tervishoiutöötaja.

Kriitilised hääled aga viitavad, et sellest on vähe. Kodanikuühiskonna Ülemnõukogu president Carlos Mupili leiab, et selline suutlikkus on 19 miljoni elanikuga linnas ebapiisav. Tema hinnangul tuleks mobiliseerida mitu tervishoiuasutust korraga, et vältida olukorra kontrolli alt väljumist. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul oleks halvima stsenaariumi korral vaja mitut tuhat voodikohta.

Viiruse ohtlik iseloom

Praegune puhang on eriti murettekitav, kuna seda põhjustab haruldane Bundibugyo viirustüvi, mille vastu pole veel heakskiidetud vaktsiini ega ravi. WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus märkis, et kui leviku tempo ei aeglustu, võib see kriis ületada 2014.-2016. aasta laastavat epideemiat, mis nõudis 11 000 inimelu. Praeguseks on registreeritud üle 4300 haigusjuhtumi ning 2000 surmajuhtumit.

Eriti problemaatiliseks muudab olukorra asjaolu, et nakatumiste kontaktide jälgimine on aeglane ja paljud ohvrid maetakse enne, kui nad ametlikesse nimekirjadesse jõuavad. WHO andmetel saab suur osa nakatumistest alguse just matusetseremooniatelt. Ahela murdmiseks peaks suutma jälgida 95% kõigist kokkupuudetest, kuid praegune tase on umbes 80%. Teadlased eesotsas WHO peateadlase Sylvie Briandiga jälgivad viiruse mutatsioone, kuid esialgu pole neist teateid, mis on ainus positiivne märk keset kasvavat kriisi.