Ebaõnnestunud hukkamiskatse Tennessee osariigis: surmamõistetu viidi haiglasse

Tennessee osariigi vanglas jäi 50-aastane surmamõistetu Christa Pike ellu pärast kahe mürgidoosi süstimist. Vanglaamet toimetas naise haiglasse, kuid tema tervislik seisund on jäänud avalikkusele teadmata.

Tennessee osariigi parandusvanglas leidis aset äärmiselt ebatavaline hukkamisprotseduur, kui surma mõistetud 50-aastane Christa Pike jäi pärast kahe surmava mürgidoosi manustamist elama. Sündmuse tunnistajate sõnul ei kaotanud naine pärast süstimist teadvust ning tema süda tuksus edasi.

Advokaadid teavitasid föderaalkohut, et hoolimata hukkamiskambri protokollide järgimisest oli Pike oli vahetult pärast protseduuri endiselt elus. Sündmust jälginud ajakirjanikud kirjeldasid, kuidas kambri kardinad lasti mitmel korral alla, varjates toimuvat, kuid mikrofonidesse kostus naise norskamist ja valukaebusi.

Haiglaravi ja õiguslik taust

Vangla väravatest väljus kiirabiauto, mis toimetas Pike’i kohalikku haiglasse. Vanglaamet keeldus kinnitamast naise ellujäämist, märkides vaid, et ta viidi raviasutusse. Hukkamiskorralduse tähtaeg oli määratud kohaliku aja järgi kella üheks öösel, kuid riik ei avaldanud koheselt edasisi plaane.

Pike on Tennessee ainus surma mõistetud naine. Ta mõisteti süüdi 1995. aastal toime pandud 19-aastase klassikaaslase Colleen Slemmeri mõrvas. Juhtum pälvis toona laialdast tähelepanu okultistlike detailide tõttu, sealhulgas ohvri rinnale lõigatud pentagrammi ja Pike’i väidete tõttu ohvri koljuluu tüki kui suveniiri kohta.

Probleemid hukkamisprotokollidega

See ei ole esimene kord sel aastal, kui Tennessee osariigi hukkamisprotsessis esinevad takistused. Mais tuli aasta võrra edasi lükata Tony Carrutherse'i hukkamine, kuna ametnikud ei suutnud leida sobilikku veeni. Ajakirjanik Tori Gessner, kes on jälginud osariigis viit hukkamist, märkis pressikonverentsil, et seekordne protseduur erines tavapärasest.

Pike’i kaitsjad olid püüdnud hukkamist peatada, tuues esile lapsepõlves kogetud füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Nende väitel ei esitatud vandekohtule 1995. aastal täielikku teavet naise traumade kohta, mis oleks võinud mõjutada karistuse määramist. USA ülemkohus jäi aga oma varasema otsuse juurde ja hukkamiskatse leidis aset.