Ebaõnnestunud hukkamine Nashville'i vanglas: 50-aastane surmamõistetu jäi ellu

30. septembril pidama pidanud hukkamine Tennessee osariigis muutus meditsiiniliseks katastroofiks, kui surmamõistetu Christa Pike jäi ellu pärast kahte surmava süsti katset. Nüüd on osariigi vanglasüsteemi juht tagasi astunud ja kuberner on kehtestanud hukkamistele moratooriumi kuni 2027. aastani.

Tennessee osariigis asuvas Riverbendi vanglas 30. septembril toimuma pidama pidanud hukkamine kujunes 50-aastasele Christa Pike'ile ellujäämisheitluseks. Pärast kahte ebaõnnestunud surmava süsti katset on naine kriitilises seisundis Nashville'i haiglas, kus arstid võitlevad tema elu eest.

Ebaõnnestunud protseduur ja tervislik seisund

Surmanuhtluse täideviimine algas kohaliku aja järgi hommikul, kuid protseduur venis tunde. Tunnistajate ja advokaatide sõnul tekkisid vangla meditsiinipersonalil tekkisid tõsised raskused veenide leidmisega, mis oli tingitud Pike'i tervislikust seisundist ja varem diagnoositud terviseprobleemidest. Protseduuri ajal väljendas Pike selget valu, kui personal üritas ligi tund aega veenisisest juurdepääsu tagada.

Kui süsteem lõpuks aktiveeriti, ei järgnenud oodatud tulemust. Kohalviibijad kirjeldasid helisid, mis meenutasid norskamist või lämbumist, ning märkasid, et naine tõmbles korduvalt. Pärast hukkamiskatse katkestamist toimetati ta haiglasse. Advokaatide teatel on naisel mõlemal käel tuvastatud keemilised põletused, villid ja tursed, ning haiglas üritatakse tema organismist mürgist ainet eemaldada.

Poliitilised ja administratiivsed tagajärjed

Tennessee kuberner Bill Lee reageeris intsidendile otsusega peatada kõik osariigis planeeritud hukkamised kuni 2027. aastani. Ühtlasi algatati sõltumatu uurimine protseduuri läbiviimise asjaolude väljaselgitamiseks.

Sündmuste ahel viis ka kõrgete ametnike lahkumiseni. Tennessee vanglasüsteem on kogenud sarnast tagasilööki ka varem.

Pike'i kaitsjad nõuavad nüüd ligipääsu vangla dokumentatsioonile, sealhulgas andmetele personali kvalifikatsiooni ja kasutatud tehnoloogia kohta. Nad väidavad, et juhtunu näitab süsteemset suutmatust täita surmanuhtlust humaanselt, mis on vastuolus põhiseadusega keelatud julma ja ebatavalise karistuse põhimõttega.