Džomolungma baaslaagri tegevus sulatab kiiresti Khumbu liustikku

Džomolungma baaslaagri tegevus sulatab kiiresti Khumbu liustikku

Rahvusvaheline uuring selgitas, et Himaalajas asuva Džomolungma baaslaagri tegevus sulatab aastas umbes 2500 tonni jääd. Lisaks kütuse põletamisele on üheks oluliseks sulamist kiirendavaks teguriks inimeste uriin.

Eesti

Rahvusvaheline uurimisrühm on tuvastanud, et Nepalis Khumbu liustikul asuva Džomolungma baaslaagri igapäevane tegevus kiirendab jää sulamist. Ainuüksi ühe ronimishooaja jooksul sulab inimtegevuse mõjul hinnanguliselt 2500 tonni jääd ja lund.

Teadusajakirjas Regional Environmental Change avaldatud analüüs keskendus 2023. aasta kevadisele hooajale, mis kestis 50 päeva. 1600 telgist koosnev baaslaager tarbis selle perioodi jooksul sadu gaasiballoone ja üle 24 000 liitri vedelkütust toidu valmistamiseks, kütmiseks ning elektri tootmiseks.

Uriini mõju jääle

Üheks ootamatuks soojusallikaks on osutunud alpinistide ja teenindava personali uriin. Baaslaagris viibijad toodavad seda ligikaudu 6000 liitrit ööpäevas. Kui tahked väljaheited transporditakse mäelt minema, siis suur osa uriinist imendub otse liustikku. See vedelik sulatab hooaja jooksul ainuüksi oma soojuse tõttu hinnanguliselt 154 tonni jääd.

Satelliitidelt kogutud andmed näitavad, et Džomolungma baaslaagri ümbrus soojeneb kaks korda kiiremini kui ülejäänud Khumbu liustik. Teadlased rõhutavad, et nende arvutustes ei ole arvestatud helikopterite heitgaaside, alpinistide kehasoojuse ega varustust kandvate loomade mõjuga, mis tähendab, et tegelik sulamist kiirendav mõju võib olla prognoositust suurem.

Kliimamuutused on liustike sulamise peamine põhjus, kuid uurijate hinnangul on massiline inimtegevus stabiilsel jääl probleemi võimendanud. Soovitustena kaalutakse Džomolungma baaslaagri nihutamist geoloogiliselt püsivamale alale.

Ava rakenduses →