Droonisõda Ukrainas: operaatorid kohanevad Vene vägede uue taktikaga

Ukraina rindeüksused seisavad silmitsi Vene vägede muutuva droonitaktikaga, kus varem edukad kaitsemeetmed vajavad kiiret kohandamist. Operaatorid peavad nüüd reageerima madallennul liikuvatele sihtmärkidele ja keerukatele marsruuditestimistele.

Ukraina rindel tegutsevad droonioperaatorid peavad oma kaitsemeetodeid pidevalt muutma, kuna vastane on oma rünnakutehnikat märgatavalt korrigeerinud. See, mis pakkus kaitset veel mõni aeg tagasi, võib tänases sõjakeskkonnas osutuda ebapiisavaks.

Uued ohud taevas

Ukraina piirivalvur, keda tuntakse kutsungiga "Hallipäine", selgitas, et droonide tehnoloogiline areng on muutnud olukorra väljakutsuvaks. Kui varem sõideti positsioonidele peamiselt öösiti, et vältida märkamist, siis tänapäeval on rünnakud muutunud täpsemaks ja varjamine on keerulisem.

Sama kinnitavad ka piirivalvurid "Tsarik" ja "Kaabel". Nende sõnul on Vene väed muutnud taktikat, lennates nüüd varasema 1000 meetri asemel vaid 60 meetri kõrgusel. Sellisel kõrgusel on droone radaritega raske tuvastada. "Meieni jõuavad peamiselt luuredroonid ja suurema löögijõuga ründedroonid. Me kaitseme suuri linnu ja tagalaüksuste paiknemiskohti," lisas "Kaabel".

Marsruutide kompamine

Üks Venemaa taktikalisi käike on tavaliste, aeglasemate droonide kasutamine koos reaktiivdroonidega. Eesmärk on testida marsruute, kus õhutõrje on nõrgem. "Nad kompavad üksikute sihtmärkidega marsruute, kus neid alla tulistatakse. Kui marsruut on läbi proovitud, lasevad nad reaktiivdroonid välja, et need kindlasti läbi jõuaksid," selgitas "Kaabel".

Ukraina poolel kasutatakse vastumeetmena P1SUN-tüüpi püüdurdroone, mis suudavad arendada kuni 450-kilomeetrist tunnikiirust. Vaatamata tehnika arengule on drooni juhtimine endiselt nõudlik ülesanne, mis sõltub operaatori peenmotoorikast ja reageerimiskiirusest. Rindejoone läheduses, umbes 20 kilomeetri kaugusel, on droonide kohalolek igapäevane nähtus, mis sunnib operaatoreid olema pidevas valmisolekus.