Droonisõda Kramatorski ja Kostjantõnivka vahel: H20 maantee on muutunud surmatsooniks

Donetski oblastis kulgev H20 maantee on muutunud kriitiliseks rindelõiguks, kus Hõžaki brigaadi mobiilne üksus jahtib pidevalt Vene droone. Sõdurid jagavad oma igapäevast reaalsust kaevikutes, kus droonirünnakud on muutnud ümbruse tundmatuseni.

Donetski oblastis kulgev H20 maantee Kramatorski ja Kostjantõnivka vahel on muutunud sõjavälja arteriks, mida sõdurid nimetavad kas elu- või surmateeks. Sõjatsoonis patrulliv Hõžaki brigaadi mobiilne üksus on spetsialiseerunud Vene FPV-droonide allatulistamisele, et kindlustada sõjaväekolonnide ja transpordi liikumist. Üksuse tööks on pidev valvelolek piirkonnas, kus iga liigutus maanteel muutub potentsiaalseks sihtmärgiks.

Igapäevane droonijaht

Üksuse võitleja, kes kasutab hüüdnime Džango, kirjeldab oma tööd lakooniliselt. «Easy peasy lemon squeezy!» hüüab 31-aastane võitleja inglise keeles pärast seda, kui on tabanud järjekordse Vene FPV-drooni. Tema ja ta kaasvõitleja Jong, 41, on endised politseipatrull-ohvitserid, kes on sõja tingimustega kohanenud. Nad veedavad aega maa-alustes kaevikutes, kus on loodud omamoodi paralleeluniversum, olemas on nii dušš, köök kui ka televiisor, mis mängib muusikat.

«Me püüame nii palju kui võimalik alla lasta kõike, mis meie poole lendab. Me saame aru, et see on kellegi maapealne robot, kellegi auto või isegi, kellegi elu,» selgitab Tšernivtsist pärit Džango. Tema igapäevased droonivastased operatsioonid on osa suuremast, pidevalt muutuva maastikuga sõjast, kus puude latvadesse on takerdunud purustatud lennumasinad ja teeääred on täis põlenud tehnikat.

Sõja jäljed maastikul

Ümbritsev piirkond on muutunud pidevalt muutuvaks kaardiks: värsked kraatrid, mahalangenud puud ja pidev oht droonide poolt. Üks väheseid säilinud ehitisi maanteel oli kirik, kus Džango käis veel hiljuti küünlaid süütamas. Vaid nädal pärast seal viibimist sai ta sõnumi, et hoone on suurtükitule tagajärjel maha põlenud.

Jong, kes on teeninud peaaegu kaks aastat Hõžaki brigaadis, on kogenud sõja õudusi omal nahal. Tema esimesel lahingumissioonil sai ta kilde, kuid pääses eluga. Hiljem tabas FPV-droon tema soomusmasina akent, põhjustades surmava plahvatuse masina sees, milles hukkus üks tema kaasvõitleja. Sellised hetked on muutnud nende igapäevase rutiini, muusika kuulamine, lahinguvarustuse kontrollimine ja pidev taeva seiramine, elu ja surma piiril tasakaalustamiseks.