Droonide lennutamine Eesti kortermajade akende taga tekitab privaatsusvaidlusi

Üha enam levivad droonid tekitavad elanikes küsimusi privaatsuse kohta, eriti kui seadmed satuvad eluruumide akende lähedusse. Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et kodu privaatsfäär on kaitstud ning salvestamisel tuleb järgida üldisi andmekaitse reegleid.

12. korrusel elav Kaisa sattus hiljuti ootamatu olukorra ette, kui märkas hommikul oma akna taga tiirlevat drooni. Kõhedust tekitas teadmatus, kas ehitusobjekti või ümbrust jäädvustav seade salvestas ka tema kodu, aknast paistvaid tubasid või seal viibinud inimesi.

Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro kinnitab, et kodu on inimese privaatsfääri tuum, kuhu droonidel asja ei ole. «Kodu on inimese kõige privaatsem ruum ning droonil ei ole õigust sinna tungida ega akna tagant koduseid toimetusi jälgida,» selgitas Iro.

Eestis kehtivad droonidelt filmimisele samad andmekaitse põhimõtted nagu mis tahes muudele salvestusseadmetele. Kui drooni kaamerapilti jäävad äratuntavad inimesed, loetakse seda isikuandmete töötlemiseks. Iro sõnul on isiklikuks otstarbeks pildistamine lubatud ka ilma nõusolekuta, kuid see ei vabasta salvestajat kohustusest austada teiste privaatsust. Kui droonilennutaja soovib materjali avalikustada, peab ta hoolitsema selle eest, et kõrvalised isikud ja kodused tegevused oleksid videost või pildilt eemaldatud.

Praktikas on probleemi lahendamine tihti keeruline. Drooni lennutaja jääb sageli anonüümseks ning kannatanul puudub kindlus, kas teda üldse filmiti või milliseid andmeid seade jäädvustas. See teadmatus on muutunud järjest sagedasemaks probleemiks, kuna kaameratega varustatud droonide kättesaadavus on kasvanud.