Draama festival Tartus avati installatsiooni ja vastuoluliste lavastustega

Draama festival Tartus avati installatsiooni ja vastuoluliste lavastustega

Teatriteaduse tudengid analüüsivad Draama festivali algust, tuues esile installatsiooni "Segased lood" apokalüptilise meeleolu ning Vanemuise teatri lavastuse "Päevaraamat" sügava mõju. Festivali avapäeva mahtus ka Rakvere teatri "Sügissonaat", mis pakkus elamusi eelkõige visuaalse ja muusikalise teostuse kaudu.

Kultuur

Tartu teatrielu keskpunktis olev Draama festival algas tänavu installatsiooniga "Segased lood", mis võttis koha sisse Samelini tehasehoones. Installatsioon, mis täitis tehase kolmanda korruse ruumid hämaruse, tossu ja kaootiliste heliefektidega, lõi külastajate jaoks apokalüptilise ja nõukoguliku atmosfääri. Külastajad said liikuda punasetäpiliste Norma plekkpurkide vahel, mis koos madalate lagede ja rõske õhustikuga pakkusid intensiivset, kuid segadusttekitavat kogemust.

Festivali programmi kuulus ka Rakvere teatri lavastus "Sügissonaat", kus Ingmar Bergmani klassikalised teemad armastusest ja vihkamisest jõudsid lavale minimalistlikus võtmes. Kuigi teos kõnetas lavastuse visuaalse ja muusikalise poolega, esile tõsteti Ülle Lichtfeldti rolli ning virtuoosset klaverimängu, jäi lugu noorema publiku jaoks kohati kaugeks. Olulise märkusena on festival tänavu panustanud ligipääsetavusele, pakkudes vaegnägijatele etenduse kirjeldustõlget.

Festivali avapäeva üheks mõjukaimaks hetkeks kujunes aga rahvusteater Vanemuise lavastus "Päevaraamat". Teos, mis kirjeldab sõjaaegset elu ja inimloomuse tumedamaid külgi, jättis publikule sügava jälje. Näitlejate topeltkõne ja mustvalge lavailm lõid õõvastava, kuid lummava atmosfääri, kus vaataja pidi tegelema eetiliste dilemmadega ja sõjaaja moraaliga. Lavastuse võime ausalt, kuid ilma liigse labasuseta piire kombata, muutis selle üheks festivali meeldejäävamaks sündmuseks, mis pani publiku tunnetama nii sõja koledusi kui ka ellujäämise painajalikkust.

Ava rakenduses →