Draama festival Tartus analüüsib teatri tulevikku ja kultuuri väärtust

Tartus toimuv Draama festival toob lavale mitmekesise programmi ning korraldab diskussioone teatri tuleviku üle. Ürituse raames tähistab Eesti Etendusasutuste Liit oma 35. aastapäeva, keskendudes valdkonna ees seisvatele väljakutsetele.

Tartus toimuv Draama festival on toonud lavalaudadele mitmekesise programmi ning kutsunud kokku etendusasutuste esindajad arutlema sektori tuleviku üle. Käimasoleval festivalinädalal on fookuses olnud nii kunstiline otsing kui ka kriitiline vaade teatrite rahastusmudelitele.

Eesti Etendusasutuste Liit tähistab sündmuse raames oma 35. tegutsemisaastat, korraldades konverentsi, kus arutleti teatrivaldkonna jätkusuutlikkuse üle. Harri Alamaa, esindades Teatri tulevike mõttekoda, juhtis tähelepanu valdkonna süsteemsetele vajakajäämistele, rõhutades pikaajalise perspektiivi ning stabiilsuse nappust. Aruteludes tõdeti, et kultuurisektor vajab süsteemset lähenemist, mis ei tugineks üksnes materiaalsetele mõõdikutele.

Kunstilised otsingud laval

Festivali kavas olnud Elle Viiese lavastus «Enigma» pakkus vaatajatele unenäolise ja maagilise elamuse. Maryn-Liis Rüütelmaa ja Edgar Vunši minimalistlik, ent füüsiliselt nõudlik esitus suutis sõnadeta edastada keerulisi emotsioone, luues atmosfääri, mis ei püüdnudki olla lõpuni ratsionaalselt seletatav.

Eesti Draamateatri toodud «Prima facie» tekitas publikus vastakaid tundeid. Marian Epliku sooloetendus naistevastase vägivalla ja õigussüsteemi teemadel pälvis küll tunnustust näitlejatöö eest, kuid visuaalsete lahenduste, sealhulgas ekraanikasutuse osas, jäid seisukohad kriitiliseks, viidates kohati liigsele didaktilisusele.

Maike Londi lavastus «Three Ballads, a Story and My Mother's Estate» pakkus seevastu intiimset lähenemist. Teose keskmes olid ema ja poja suhted, kus Londi lavapartnerina üles astunud poeg Lukas andis muusikalise panuse. Lavastus tõi vaatajateni mõtiskluse materiaalse pärandi ning mittemateriaalsete väärtuste üle.