Doris Põld: sideandmete eelnõu vajab Eestis selgemat ja lihtsamat lahendust

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja Doris Põld kritiseerib uut sideandmete säilitamise eelnõu, nimetades seda liiga keeruliseks ja ettevõtetele koormavaks. Ta kutsub valitsust üles naasma selgemate reeglite juurde, mis ei suruks sideoperaatoreid uurija rolli.

Sideandmete säilitamise uus eelnõu on liikunud algselt planeeritud selgest lahendusest keeruliste erandite süsteemi poole. Kuigi eesmärk vähendada inimeste privaatsuse riivet ja korrastada andmekasutust on igati õigustatud, tekitab praegune valitsusse jõudnud tekst pigem halduskoormuse kasvu ja segadust.

Doris Põld, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja, nendib, et dialoog ministeeriumidega on olnud avatud, kuid tulemus ei vasta enam algsetele kokkulepetele. Alguses lepiti kokku konkreetsetes andmekategooriates, kuid eelnõu on paisunud täis uusi põhjendamata erandeid.

Liigne keerukus varjutab eesmärki

Ministeeriumid on püüdnud Euroopa Kohtu juhiseid tõlgendada sõna-sõnalt, nähes kõiki võimalusi kohustusena. See loob reaalsuses geograafilise säilitamise nõude, mis võib hõlmata kogu Eesti territooriumi, kuna elutähtsa teenuse osutajad, olgu need elektri- või veeettevõtted, katavad juba oma olemuselt kogu riiki.

Sarnane murekoht on andmete nn kiirsäilitamine. See tähendab sideettevõtetele sisuliselt topeltkohustust: andmed on juba süsteemides olemas, kuid nende eraldi ja kiire säilitamine nõuab ööpäevaringset valmisolekut. See tõstab kulusid märgatavalt, ilma et uurimisasutused saaksid sellest tegelikult uut ja väärtuslikku infot.

Vastutus peab jääma riigile

Telekomisektor on valmis toetama Kaitsepolitseiametit ja välisluureametit raske kuritegevuse vastu võitlemisel. Kuid ettevõtted ei saa võtta üle uurija, järelevalveasutuse või kohtu rolli. Praegune eelnõu aga surub operaatorid olukorda, kus nad peaksid hindama taotluste proportsionaalsust ja vajalikkust. "Sideettevõtja ei saa korraga olla operaator, uurija, järelevalveasutus ja kohus."

Enne eelnõu saatmist Riigikogusse tuleks valitsusel naasta lihtsamate ja läbipaistvamate reeglite juurde. Uued kohustused peavad olema tõendatud vajadusega ja proportsionaalsed. Ainult selge seadusandlus tagab, et privaatsus ja julgeolek on tasakaalus, mitte üksteise vastandid.