Donald Trump teatab uutest läbirääkimistest Iraaniga pärast rünnakute peatamist

USA president Donald Trump teatas, et esmaspäeval algavad uued kõnelused Iraaniga, olles eelnevalt peatanud plaanitud massiivsed õhurünnakud. Saudi Araabia ja teised piirkondlikud liitlased väidavad, et rünnakutest loobumine on vajalik võimaliku diplomaatilise tehingu saavutamiseks.

USA president Donald Trump teatas, et esmaspäeval algavad uued kõnelused Iraaniga. Avaldus tehti vahetult pärast seda, kui president peatas plaanitud ulatusliku rünnaku Iraani sihtmärkide vastu, mida ta kirjeldas kui potentsiaalselt suurimat operatsiooni alates teisest maailmasõjast.

Trump selgitas ajakirjanikele Air Force One pardal, et tegemist on läbirääkimiste protsessiga, mitte pelgalt sõjalise vastasseisuga. Ta väitis, et rünnaku ärajätmist palusid Saudi Araabia kroonprints Mohammed Bin Salman, samuti Araabia Ühendemiraatide ja Katari esindajad. Nende hinnangul on laual tehingu võimalus, mis hõlmaks nii Hormuzi väina julgeolekut kui ka Iraani tuumaprogrammi.

Teheran eitab diplomaatilist survet

Iraani reaktsioon on olnud tõrjuv ja vastandlik Trumpi väidetele. Iraani poolametlik uudisteagentuur Mehr eitas kategooriliselt väiteid, nagu oleks Teheran palunud USA-l rünnakuid edasi lükata, nimetades USA presidendi sõnu uueks valeks. Siiski märkis Iraani välisminister Abbas Araghchi pühapäeval, et kõnelused Omaaniga Hormuzi väina olukorra lahendamiseks on lõppjärgus.

Naftaturud reageerisid Trumpi teatele esmaspäeva hommikul Aasias langusega. Brenti toornafta hind kukkus 4,5 protsenti 83,98 dollarile barreli eest, USA toornafta hind odavnes 4,6 protsenti 80,74 dollarini. Energeetikaturu ebakindlus on olnud kõrge alates 28. veebruarist, mil konflikt algas ning mil läbi Hormuzi väina liikuva 20 protsendi maailma nafta- ja veeldatud maagaasivoogude kohale tekkisid logistilised riskid.

Trump keeldus täpsustamast, kas plaanitud rünnakud oleksid suunatud Iraani energiataristule, mille hävitamist on rahvusvahelised õiguseksperdid nimetanud sõjakuriteoks. President lisas siiski, et USA on valmis rünnakuteks igal hetkel, kui diplomaatiline lahendus ei realiseeru.