Donald Trump seisab Washingtonis silmitsi kasvava vastuseisu ja sisepoliitiliste tagasilöökidega

USA president Donald Trump on sattunud raskustesse nii kodumaal kui ka välissuhtluses, kui nii kohtusüsteem, keskpank kui ka tema enda parteikaaslased on hakanud tema otsuseid avalikult kritiseerima ja blokeerima.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on sattunud viimastel nädalatel keerulisse poliitilisse olukorda, kus mitmed institutsioonid ja parteikaaslased on hakanud tema algatustele ja soovidele avalikult vastu seisma. Pinged on jõudnud haripunkti nii Washingtoni võimukoridorides kui ka rahvusvahelisel areenil, kus traditsioonilised liitlassuhted on surve all.

Institutsioonide vastasseis ja sisepinged

President Trumpi ja USA ülemkohtu vahel on tekkinud erimeelsused. Trump, kes on varem oma määratud kohtunike lojaalsusele lootnud, kritiseeris sotsiaalmeedias karmilt neid õigusemõistjaid, väites, et nad ei täida oma ametikohustusi ootuspäraselt. Samal ajal on Föderaalreserv, mida juhib Kevin Warsh, tõstnud intressimäärasid esimest korda pärast 2023. aasta juulit. See samm, mis on suunatud inflatsiooni ohjeldamisele, läheb vastuollu presidendi nõudmistega laenude hinna alandamiseks, rõhutades keskpanga sõltumatust presidendi majanduspoliitilistest soovidest.

Sisevastuolu on näha ka vabariiklaste leeris. Esindajatekoja spiiker Mike Johnson otsustas saata seadusandjad planeeritust varem koju, vältides sellega ebamugavat hääletust kaitseminister Pete Hegsethi ametikuriteo süüdistuse üle. Samuti on Kongressi vabariiklased distantseerinud end Trumpi lubadusest maksta igale täiskasvanud ameeriklasele 5000 dollarit, kui partei vahevalimistel võidab, pidades ettepanekut ebareaalseks.

Välispoliitilised väljakutsed

Ka rahvusvahelisel areenil on positsioonid nõrgenenud. Vabariiklaste kontrollitud esindajatekoda on nõudnud sõjaliste operatsioonide lõpetamist Iraani vastu, mis seab kahtluse alla administratsiooni senise strateegia regioonis. Olukorda teravdab huuthi mässuliste tegevus Bab el-Mandebi väinas, mis ohustab naftaeksporditeid ajal, mil USA-l ei ole õnnestunud tagada stabiilsust Hormuzi väinas.

Geopoliitiliselt märkimisväärse arenguna on Kanada, üks USA lähimaid kaubanduspartnereid, otsimas tihedamat koostööd Euroopa Liiduga, pakkudes välja assotsieerunud liikme staatust. See samm, mida ajendasid Kanada mured oma suveräänsuse ja USA poolt kehtestatud tollimaksude pärast, viitab sügavale mõrale Põhja-Ameerika liitlassuhetes. President Trump on sellele reageerinud ähvardustega kehtestada vastumeetmena uued tollimaksud, kuid analüütikute sõnul näitab see lähenemine soovimatust säilitada senist USA hegemooniat oma vahetus naabruses.