Donald Trump satub Washingtonis vastamisi oma liitlaste ja poliitilise reaalsusega

USA president Donald Trump on viimastel päevadel kogenud mitmeid poliitilisi ja juriidilisi tagasilööke, kui tema lähikondsed on asunud tema soovidele avalikult vastu vaidlema. Lisaks sisepoliitilistele pingetele on Trumpi reitingud langenud ajalooliselt madalale tasemele, samal ajal kui tema strateegia Iraani suhtes ei ole soovitud tulemusi toonud.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on viimastel päevadel pidanud silmitsi seisma reaalsusega, mis sunnib teda taanduma nii juriidilistes vaidlustes kui ka personalivalikutes. Hoolimata presidendi katsest säilitada kontroll sündmuste üle läbi oma ametlike kanalite, on nii tema ametisse nimetatud prokurörid kui ka parteikaaslased senatis näidanud üles enneolematut vastuseisu.

Juriidilised ja poliitilised tagasilöögid Washingtonis

Üheks märkimisväärseks episoodiks on vaidlused Reflecting Pooli ehk Washingtoni monumendi lähedal asuva veekoguga seotud kahjustuste üle. USA justiitsministeeriumi poolt ametisse määratud prokurör Jeanine Pirro otsustas reedel lõpetada kriminaalmenetluse endise olümpiasportlase David Hearn vastu. Hearnile heideti ette vandalismi, kuid Pirro hinnangul oli tegemist ebaõnnestunud remonditöödega, mitte tahtliku rikkumisega. President Trump on otsust kritiseerinud, nimetades Pirro tegevust nõrkuseks, kuid prokurör rõhutas, et tõendusmaterjal ei võimaldanud kohtus edasi minna.

Samaaegselt on Kapitooliumil tekkinud pingeid Trumpi ettepanekuga luua 1,8 miljardi dollari suurune fond, millega kompenseerida isikuid, kes väidavad end olevat poliitilise tagakiusamise ohvrid. Trumpi kandidatuur peaprokuröri kohale, Todd Blanche, oli sunnitud taganema plaanist seda fondi toetada pärast seda, kui vabariiklikud senaatorid John Cornyn ja Thom Tillis seadsid tema kinnitamise tingimuseks fondi toetamisest loobumise. Tillis kirjeldas algatust kui makseid «kõrilõikajatele», väljendades kartust, et vahendeid võidakse kasutada 2021. aasta Kapitooliumi rahutustes osalenute hüvitamiseks.

Välispoliitilised pinged ja reitingute langus

Lisaks siseriiklikele vaidlustele on Trump surve all Iraani küsimuses. Vaatamata väidetele oodatavast diplomaatilisest läbimurdest, on president süüdistanud Teherani pettuses ja läbirääkimiste blokeerimises. See strateegia on muutunud tuttavaks mustriks, kuid avalikkuse toetus Trumpi tegevusele on jätkuvalt langev.

Viimaste uuringute, sealhulgas Associated Pressi, CNN-i ja YouGovi küsitluste andmetel on Trumpi toetusreiting langenud 33 protsendini. See näitaja on võrreldav või madalam presidendi populaarsusest pärast Kapitooliumi rahutusi ning on üks madalamaid teist ametiaega teenivate USA presidentide seas.

Eelseisvad kongressi vahevalimised on Trumpi ja tema partei tuleviku jaoks olulised. Vabariiklaste suutlikkus valimistel hakkama saada võib kujuneda tegelikkuseks, millega president peab sõltumata oma varasemast retoorikast lõpuks arvestama.