Dokumendihaldur RKIK-i kadunud lepingutest: riigil on juba 25 aastat turvaline andmevahetus olemas

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) hiljutised probleemid lepingute leidmisega viitavad laiemale puudujäägile dokumendihalduses, märgib Webware'i tegevjuht Kert Valbet. Ekspert rõhutab, et Eesti riigil on juba veerand sajandit olnud kasutada turvaline andmevahetuskanal, mis võimaldaks selliseid vaidlusi vältida.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) hiljutised raskused lepingute leidmisega ja nendega seotud kohtuvaidlused peegeldavad sügavamat probleemi Eesti organisatsioonide dokumendihalduses, kirjutab info- ja dokumendihaldusplatvormi Webware tegevjuht Kert Valbet.

Turvaline kanal on olemas

Valbet märgib, et olukord, kus riigiasutus ei suuda audiitorile või kohtule esitada korrektset dokumentatsiooni, on murettekitav. Tema hinnangul on see paradoksaalne, kuna Eestis on juba ligikaudu 25 aastat toiminud riiklik andmevahetuskiht, mis on maailmas tuntud kui eeskujulik lahendus digitaalseks suhtluseks. See süsteem võimaldaks üheselt tõendada, kes on dokumendi saatnud, millal see on saadetud ja kas see on sihtkohta jõudnud.

"Paraku näeme, et organisatsioonid jätkavad vana ja ebakindlat teed, ignoreerides olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi, mis tagaksid läbipaistvuse ja kontrollitavuse," leiab Valbet. Tema hinnangul on RKIK-i juhtum märk sellest, et vajadus korrastatud dokumendihalduse järele on endiselt aktuaalne ning riigiasutused ei tohiks sellistes küsimustes kompromisse teha.

Taustaks kohtuvaidlused

RKIK on viimasel ajal sattunud tähelepanu keskpunkti seoses laskemoonahangetega, kus riik on kohtusse pöördunud, nõudes tagasi kümneid miljoneid eurosid ettemakseid. Samal ajal on Elmar Vaher ja teised juhid olnud avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Olukord on viinud ka personalimuudatusteni kaitseministeeriumis, kus kaitseminister Hanno Pevkur on teatanud ametist lahkumisest. Kohtuistungid, kus riik nõuab tagasi üle 68 miljoni euro, on praeguse seisuga kuulutatud kinnisteks.