Doktoritöö: liiklusmüra mõjutab Tallinna ja Tartu elanike tervist ja kehakaalu

Tartu Ülikooli teaduri Triin Veberi doktoritöö kinnitab otsest seost liiklusmüraga kokkupuute ja tervisehädade, sealhulgas metaboolsete muutuste vahel. Analüüs näitab, et üle poolte elanike Tallinnas ja Tartus elavad normist kõrgema müratasemega piirkondades.

27. augustil Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö, mille autor on Triin Veber, osutab selgetele seostele keskkonnamüra ning elanikkonna krooniliste terviseprobleemide vahel. Kuigi müra ei põhjusta alati kohest kuulmiskahjustust, käivitab see inimorganismis evolutsiooniliselt kujunenud stressireaktsiooni, mis pikas perspektiivis koormab südame-veresoonkonda ja häirib ainevahetust.

Mürakoormus linnades

Analüüsitud andmed Tallinnast ja Tartust näitavad, et müratase ületab tervisele ohutu piiri märkimisväärsel hulgal elanikel. 2015. aasta mudelite põhjal viibis 55-detsibellises müratsoonis 61,4 protsenti tallinlastest ja 60 protsenti tartlastest. Kui võtta arvesse rangemat 50-detsibellist piiri, tõusevad need osakaalud vastavalt 83,9 ja 70,1 protsendini. Mõlemas linnas on peamiseks müraallikaks autoliiklus, samal ajal kui raudtee ja lennujaamade mõju on olnud seni väiksem.

Stress ja kehakaal

Üks tähelepanuväärsemaid tulemusi puudutab uneaegset müra ja selle mõju kehakaalule. Andmeanalüüs kinnitas seost magamistuppa kostuva liiklusmüra ning suurema kehamassiindeksi ja laiema vööümbermõõdu vahel, kuid see ilmnes vaid naiste puhul. Triin Veber selgitab seda naiste kõrgema tundlikkusega helide suhtes, mis tekitab tugevamat stressi, häirib und ja mõjutab ainevahetusprotsesse. Müra ja stress moodustavad nõiaringi: unetusest kurnatud ja läbipõlenud inimesed tunnetavad ümbritsevat müra intensiivsemalt kui teised.

Muutused linnaplaneerimises

Triin Veber rõhutab, et müra vähendamine eeldab lisaks tehnilistele lahendustele ka selgeid poliitilisi valikuid transpordikorralduses. «Kui me tahame puhast keskkonda, rohelisust, müra- ja õhusaastuse puudumist, tähendab see ikkagi seda, et autoga peab olema ebamugav liikuda, sest muidu inimene autost välja ei tule,» sõnas teadlane, viidates eeskujuna Kopenhaageni linnaplaneerimisele. Üksikisiku tasandil soovitab ta võimalusel elada kõrgematel korrustel või magada sisehoovi poole avanevates tubades.