Diplomaatiline tüli: Lõuna-Korea ja Ukraina vahelised suhted on pingestunud sõjavangide küsimuses

Lõuna-Korea valitsus on väljendanud rahulolematust Ukrainale seoses kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisega seotud konfidentsiaalsusleppe võimaliku rikkumisega. President Volodymyr Zelenskyy avalikustas vangide saatmise New Yorgis ÜRO peaassambleel, mis on tekitanud Lõuna-Korea ametivõimudes pahameelt ja küsimusi kahepoolse usalduse osas.

Lõuna-Korea valitsus on väljendanud rahulolematust seoses kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisega, süüdistades Kiievit konfidentsiaalsusleppe ühepoolses rikkumises. Tüli keskmes on kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmine, mille ülevaatamine pidanuks olema salastatud.

Eelmisel nädalal New Yorgis toimunud ÜRO Peaassambleel esinedes teatas president Volodymyr Zelenskyy avalikult kahe Põhja-Korea sõduri Lõuna-Koreasse saatmisest. Ta märkis oma kõnes, et tegemist oli raskesti tabatavate isikutega. Mõni tund pärast presidendi kõnet reageeris Lõuna-Korea riigipea Lee Jae Myung sotsiaalmeedias pettumusega, märkides, et Ukraina samm oli ootamatu ja kahjustas eelnevalt sõlmitud kokkuleppeid.

Pinged kahe riigi vahel

Pühapäeval muutus Lõuna-Korea rahulolematus ametlikuks, kui presidendi avalike suhete vanemsekretär Seong Ghi-hong nõudis Kiievilt ametlikku selgitust. "Presidendi kantselei väljendab tugevat kahetsust Ukraina ühepoolse avalikustamise ja sellele järgnenud valeinfo pärast, nagu poleks konfidentsiaalsuslepet olemas olnud," vahendas Seong avalduses. Ta lisas, et selline tegevus õõnestab usaldust kahe valitsuse vahel ja kahjustab riikide sõbralikke suhteid. Lõuna-Korea ametivõimud kaaluvad praegu täiendavaid meetmeid, kuid konkreetseid samme pole veel avalikustatud.

Sõdurid, kelle üleandmine tüli tekitas, langesid Ukraina vägede kätte Kurski oblastis 2025. aasta jaanuaris. Nad olid osa umbes 14 000-mehelisest Põhja-Korea kontingendist, mis saadeti Venemaale vastuseks Ukraina sissetungile. Ukraina luure andmetel on piirkonnas hukkunud ligikaudu 3000 ja saanud vigastada 1500 Põhja-Korea sõdurit, kuid ühtegi Põhja-Korea üksust pole seni märgatud tegutsemas Ukraina territooriumil endal. Ukraina väejuhatuse teatel eelistasid paljud piiramisrõngasse sattunud sõdurid võitluses pigem hukkuda kui alistuda, mistõttu on vangilangemine olnud haruldane.

Lõuna-Korea põhiseaduse artikli 3 kohaselt loetakse Põhja-Korea kodanikke endiselt lõunakorealasteks, mis annab neile õiguse riigis elada. Kuigi Lõuna-Korea on Ukraina liitlane, on riik seni pakkunud peamiselt mittesurmavat abi. Kiiev on aga korduvalt palunud Soulilt moodsaid õhutõrjesüsteeme, mida seni pole väljastatud.