Diislikütuse müük Eestis on kuus kuud järjest languses

Diislikütuse müügimahud on Eestis langenud juba pool aastat, samal ajal kui bensiini tarbimine on kasvanud. Hinnatõusu tõttu on riigi aktsiisilaekumised vähenenud miljonite eurode võrra, asetades Eesti Euroopa Liidus kütusehindade kallinemise poolest teisele kohale.

Eestis on diislikütuse müük tanklates püsinud langustrendis juba aprillist alates, näidates vähenemist kuus kuud järjest. Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel pole sellist pikaajalist kukkumist alates 2020. aastast täheldatud. Oktoobri esimese poole statistika viitab sellele, et langus jätkub ka seitsmendat kuud.

Samas on bensiini müük näidanud kasvutrendi. Kui vaadelda laiemat turupilti, mis hõlmab nii tanklamüüki kui ka hulgimüüki lõpptarbijatele, on diislikütuse mahud jäänud mullusele tasemele alla 15 miljoni liitri võrra. Praeguse 0,428-eurose aktsiisimäära juures tähendab see riigile umbes 6,4 miljoni euro suurust saamata jäänud maksutulu.

Võrdlus eelmise perioodiga

Võrdluseks: möödunud aasta septembriga lõppenud kuuekuulisel perioodil oli olukord teistsugune, mil müük tõi riigile täiendavalt 13,1 miljoni euro aktsiisitulu.

Eurostati andmed näitavad, et Eesti on Euroopa Liidus kütusehindade aastase kallinemise poolest teisel kohal. Septembris oli transpordikütuste hind Eestis aastatagusega võrreldes 40,6 protsenti kõrgem, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine kasv ulatus 31,4 protsendini. Kiiremini on hinnad tõusnud vaid Bulgaarias.

Turu analüüs

Allan Vacht sõnul vajab kõrgete hindade ja müügimahtude languse koosmõju põhjalikumat analüüsi. "MTA andmed näitavad, et Eestis müüdava diislikütuse mahud vähenevad. Need arvud ei tõesta üheselt, kui suur osa sellest on tingitud tankimise kolimisest naaberriikidesse, kuid rahvusvahelises transpordis mõjutab riikidevaheline hinnaerinevus otseselt seda, kus ettevõtted tankimist eelistavad," selgitas Vacht.