Digiturvalisus algab õigete valikutega, hoiatavad eksperdid

Eesti häirekeskusesse laekus mullu ligi 11 000 petukõne ja -kirja teatamist, kuid enamik neist jõuab valele kanalile. Elisa infoturbejuht selgitab, et kuigi inimlikult on see mõistetav, takistab vale kanal tegeliku probleemi lahendamist.

Petutamise vastase võitluse ees seisab Eestis üks suur takistus: inimesed teatavad petukõnedest ja -kirjadest vale kanali kaudu. Mullu pöördus häirekeskusesse ligi 11 000 sellise teatamise korral, mis viitab sellele, et paljud kodanikud ei tea, kuhu täpselt sellisel juhul võikski pöörduda.

Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitas, et kuigi häirekeskus ei kritiseeri inimeste püüdlust abi otsida, on see lähenemisviis tehnoloogiliselt ebaefektiivne. Kõige suurem probleem: häirekeskusest ei jõua informatsioon petukõnedest otse sideoperaatoriteni, kes saaksid reaalset vastumeetmeid võtta ning tuleviku rünnakuid ennetada. See tähendab, et petajate tegevus jätkub takistusteta.

Probleem näitab laiemalt, et digiturvalisus sõltub mitte ainult tehnoloogiast, vaid ka sellest, kuidas inimesed kutsutöödega ümber käivad. Õigete kanalite kasutamine, tundlik teabe käitlumine ja kiire reageerimine on digitaalsel turvalisusel vundament, mille kaudu saavad operaatorid ja asutused efektiivselt kaitseks vajalikke samme astuda.

Eksperdid rõhutavad, et digiturvalisuse parandamine algab igaühe isiklikust vastutusest, õigete valikute tegemine petukõnede suhtes on esimene samm, mis aitab suurel skaalal ohvrite arvu vähendada ja petajate tegevust ohjeldada.