Digitaalne bürokraatia Tallinnas: EL-i andmekaitse-eeskirjad paisutavad ettevõtete kulusid

Euroopa Liidu andmekaitsekoondpakett "Digital Omnibus" on muutunud ettevõtetele kulukaks bürokraatiaks, mis sunnib neid palkama suuri õigusmeeskondi ja tõstma lõpuks tarbijahindu. Eksperdid soovitavad kohmakatest küpsisebänneritest täielikult loobuda, et taastada ettevõtluse konkurentsivõime.

Tallinnas tegutsevad ettevõtjad ja õigusvaldkonna eksperdid hoiatavad, et Euroopa Liidu digivaldkonna koondpakett ehk "Digital Omnibus" on muutunud ettevõtetele oodatust märksa koormavamaks regulatsiooniks. Algselt oli eesmärk lihtsustada andmevaldkonna reegleid, kuid 160-leheküljeline dokument on tekitanud vastupidise efekti, sundides firmasid ülal pidama suuri vastavusmeeskondi, mille kulud kanduvad lõpuks tarbijateni.

Advokaadibüroo Sorainen partner ja andmekaitsevaldkonna juht Mihkel Miidla tõdeb, et isegi eriala professionaalidele on keeruline kaardistada kõiki sellest regulatsioonist johtuvaid kohustusi ja tegevusi. See mõjutab otseselt veebisaitide küpsiste haldamist ja reklaami sihtimist, tekitades ettevõtjaile tohutu halduskoormuse alates tehnoloogia arendamisest kuni võimalike vaidluste lahendamiseni.

Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar toob näite oma tiimist, kus privaatsuse ja õiguslike nõuete täitmiseks on tulnud töötajate arvu kasvatada pooleteiselt kümnele. Need arendus- ja õigusabikulud pole aga ettevõtetele tasuta, vaid kajastuvad lõppkokkuvõttes kaupade ja teenuste hinnas. Tema sõnul ei ole "luban/ei luba" nupu vajutamine tarbijate jaoks enam sisuline tegevus, vaid automaatne liigutus, millel puudub reaalne kaitsefunktsioon.

Heinsaare hinnangul tuleks eristada pahatahtlikku andmekasutust reklaamiks vajaliku huviinfopõhise andmekogumise eest, kuna viimane aitab suunata sisu tõhusamalt ja vähendada tarbijale suunatud infomüra. Ta rõhutab, et ettevõtete soov on olla võimalikult efektiivne, et investeeritud eurod jõuaksid õigesse kohta.

Miidla soovitab Euroopa Liidul kaaluda küpsisebännerite nõude täielikku kaotamist, tuues eeskujuks maailma suurema osa, kus sarnaseid keerulisi süsteeme ei rakendata. Tema hinnangul peaks turg ise reguleerima ettevõtteid, kes andmeid kuritarvitavad, selle asemel et koormata kogu majandusruumi detailse bürokraatiaga.