Digioht Eestis: juba üheksa-aastased lapsed puutuvad kokku seksuaalse ahistamisega

Värske uuring näitab, et märkimisväärne hulk Eesti lapsi on internetis kogenud seksuaalse sisuga ahistamist.

Internetisuhtlus on tänapäeva lapsele loomulik keskkond, kuid toob üha sagedamini kaasa varjatud ohte, mis ulatuvad koduseinte vahele. 2025. aasta EU Kids Online’i uuringu kohaselt on 14 protsenti 9-16-aastastest Eesti lastest viimase aasta jooksul pidanud kokku puutuma palvega saata seksuaalse sisuga sõnumeid, pilte või videoid. Veelgi suuremaks häirekellaks on asjaolu, et 9-10-aastaste vanuserühmas oli selliseid kogemusi kaheksal protsendil vastanutest.

Politsei- ja Piirivalveameti ning Kantar Emori koondatud andmed näitavad ohtlikku lõhet laste enesetunde ja reaalsuse vahel. Kuigi noored tunnevad end digimaailmas koduselt ja väidavad end tundvat küberohtusid, usuvad nad ekslikult, et kuritahtlikud rünnakud puudutavad ainult teisi. See pimestav enesekindlus võib muuta nad manipuleerimisele vastuvõtlikumaks, eriti kui vestluspartner tundub esmapilgul usaldusväärne.

Soome lastekaitse organisatsiooni Suojellaan Lapsia uuring avab peibutajate tegutsemismustrit. Enam kui 30 000 inimese seas tehtud analüüs näitas, et 40 protsenti väärkohtlejatest on pärast sobimatu materjali vaatamist tegelenud sihiliku kontaktotsinguga. Sellistest kontaktikatsetest 70 protsenti leidis aset läbi tavaliste digitaalsete kanalite, nagu sotsiaalmeedia, mänguplatvormid ja sõnumirakendused.

Laste kaitsmine nõuab enamat kui vaid tehnilisi piiranguid. Spetsialistid rõhutavad usaldusliku suhte tähtsust vanemaga, mis võimaldab lapsel oma internetikogemustest avatult rääkida. Samuti on hädavajalik digioskuste sihipärane arendamine, et aidata lapsel märgata manipuleerimist juba enne, kui vestlus muutub ohtlikuks.