Difteeria naasis Eestisse: Terviseamet tuvastas nakkusjuhud

Eestis tuvastati kaks difteeriajuhtumit, mis on riigis esimesed pärast 2001. aastat. Terviseamet on võtnud lähikontaktsed järelevalve alla ning kutsub elanikke üle kontrollima oma vaktsineerituse staatust.

Eestis on viimastel nädalatel tuvastatud kaks difteeriajuhtumit, mis tähistab haiguse naasmist riiki pärast enam kui kahe aastakümne pikkust pausi. Viimati registreeriti Eestis difteeriasse nakatumisi 2001. aastal. Haigus tuvastati esmalt ühel inimesel ning seejärel nelja-aastasel vaktsineeritud lapsel, kes oli esimese haigestunu lähikontaktne.

Terviseamet on tuvastanud kokku 17 lähikontaktset, kes kõik on perekonnaliikmed. Kõigile neile määrati antibiootikumprofülaktika ning vajadusel täiendav vaktsineerimine. Amet jälgib olukorda aktiivselt ja praeguse seisuga ei ole ühelgi teisel kontaktikul sümptomeid esinenud.

Nakkuse levik Euroopas

Difteeria ei ole Euroopast kadunud, hoolimata pikast vaikusest Eestis. Viimastel aastatel on haigusjuhtumeid registreeritud nii Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal kui ka Poolas. 2024. aasta sügisel hukkus Lätis difteeria tagajärjel nelja-aastane vaktsineerimata laps. Sarnaseid rasketest juhtumitest tingitud surmajuhtumeid on esinenud ka Tšehhis, kus tänavu mais suri difteeriasse haigestunud laps.

Irina Filippova, Terviseameti nakkushaiguste osakonna teenusejuht, märgib, et haigused, mida peeti juba unustatuks, on endiselt reaalseks ohuks. «Difteeria suremus ulatub 5-20 protsendini, olles eriti ohtlik alla viieaastastele lastele. Oluline on mõista, et haiguse läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust,» selgitas Filippova.

Vaktsineerimine on ainus kaitse

Haigus levib piisknakkusena köhimisel või aevastamisel ning võib põhjustada hingamisteede sulgumist ja ohtlikke tüsistusi neerudele või südamele. Eestis on difteeriavastane vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava osa. Praeguse seisuga on 86,1 protsenti üheaastastest lastest vaktsineeritud, kuid hõlmatus langeb vanuse kasvades: 69,7 protsendini seitsmeaastaste seas.

Terviseamet soovitab täiskasvanutel kontrollida oma vaktsineerituse staatust, kuna kordusvaktsineerimine iga kümne aasta järel on vajalik püsiva kaitse tagamiseks. Täiskasvanutele on see teenus Eestis tasuta.