Denisova inimesed Taiwani Penghu väinas: uued uuringud viitavad hiiglaslikele mõõtmetele

Taiwani Penghu kanalist leitud 45 000 aasta vanused jalaluud viitavad, et seal elanud Denisova inimesed võisid olla oodatust tunduvalt kogukamad. Analüüs kinnitab, et tegemist oli osavate küttidega, kes eelistasid avatud rohumaid ja püsisid toiduahela tipus.

Ligikaudu 45 000 aastat tagasi Taiwani väinas asunud Penghu kanali piirkonnas elanud Denisova inimesed olid märgatavalt kogukamad, kui seni arvatud. Taiwani ja Jaapani teadlaste hiljutine analüüs, mis põhineb merepõhjast leitud sääre- ja reieluudel, näitab, et selle liigi esindajad võisid kasvada kuni 190 sentimeetri pikkuseks ning kaaluda üle 90 kilogrammi.

Nimetatud luude anatoomilised iseärasused viitavad suurele kehalisele koormusele, mis on omane väga liikuva eluviisiga küttidele. Praegu on leiukoht vee all, kuid jääajal, mil merepind oli märgatavalt madalam, oli piirkond maismaasild, mis ühendas Taiwanit Aasia mandriga. Toona laiusid seal avatud rohumaad, kus elasid suured loomad, sealhulgas nüüdseks välja surnud Palaeoloxodon namadicus elevandid.

Toiduahela tipus rändajad

Biokeemilised analüüsid, kus uuriti luude süsiniku- ja lämmastikuisotoope, kinnitavad, et seal elanud Denisova inimesed olid oma keskkonnas tipukiskjad. Uurijad määrasid nende troofiliseks tasemeks 2,9, mis viitab peamiselt maismaaloomade tarbimisele. Erinevalt piirkonda saabunud Homo sapiens'ist, kes kohanes kalapüügi ja mereliste ressurssidega, ei näidanud denisovlaste luud mingeid jälgi mereandide söömisest.

See toitumisharjumus sarnaneb Euroopa neandertallaste omaga, kuid seab kahtluse alla Bergmanni reegli, mille kohaselt peaksid soojemas kliimas elavad imetajad olema väiksemad. Taiwani hiiglaste suur kehamass oli nende küttimisstrateegia jaoks hädavajalik, võimaldades neil avamaastikul edukalt jahtida suuri saakloomi.

Evolutsiooniline mõistatus

Reieluudelt leitud anatoomiline tunnus, nn pilaster, on tüüpiline aktiivselt liikuvatele inimestele. Teadlased oletavad, et see võis tekkida kas suurest füüsilisest koormusest või ristumisest nüüdisinimesega, kes oli piirkonda jõudnud umbes samal ajal. 45 000 aastat tagasi oli Lõuna-Aasia ja Austraalia juba asustatud ning Kagu-Aasia toimis ristteena.

Denisovlaste väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse nende suutmatust kohaneda muutunud keskkonnaga, kui piirkonda hakkasid levima tihedad vihmametsad. Vana toidubaas kadus ning neil võis tekkida ressursside pärast konkurents edukamate nüüdisinimestega.

Uurijad rõhutavad siiski, et lõplike järelduste tegemist piirab materjali päritolu. Kuna luud toodi päevavalgele kalameeste traalvõrkudega, puudub täpne arheoloogiline kontekst ja teadmata on, kas luud kuulusid ühele või kahele isikule.