Demograafilised muutused nõuavad kohanemist, mitte kontrolli

TÜ professor Tiit Tammaru leiab, et rahvastikumuutused on paratamatused, millega tuleb kohaneda. Kuigi poliitikud püüavad rahvastiku arengut suunata toetuste ja immigratsioonipoliitikaga, näitab demograafia, et see on palju komplitseeritum protsess.

Rahvastikuarengust räägitakse Eestis sageli kui politilisest küsimusest, mida saab otsuste ja regulatsioonidega mõjutada. Seadusandjad tõstavad toetusi peredele, muudavad sisserändepolitiikat ja kutsuvad naisi rohkem lapsi saama. Tausta peal peitub usku, et riik suudab demograafilist tulevikku olulisel määral kontrollida.

Kuid tegelikkus on märksa keerulisem. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru märkib, et demograafiliste muutuste mehhanismid ei allu poliitilisele juhtimisele sellisel määral, nagu tihti eeldatakse. Rahvastikuprotsessid on pikaajalised, komplekssed nähtused, mis sõltuvad majanduslikest tingimustest, sotsiaalsetest muutustest ja isiklikest otsustest.

Eesti rahvastikumuutused, sealhulgas vananemine, põlvkondade vahetused ja rändevoolud, on paratamatused, millega tuleb kohaneda. Selle asemel, et püüda neid jõul muuta soovitud suunas, peaks riik keskenduma ühiskonna kohanemisele ja selliste tingimuste loomisele, kus erinevat vanust ja päritolu inimesed saaksid edukalt elada.

Professori sõnul vajavad reaalsed lahendused mitte politilisi deklaratsioone, vaid pikaajalisi strateegiaid hariduses, tervishoius ja tööjõu arendustöös. Ainult selliselt saab kohaneda rahvastikumuutustega, mis on globaalsel tasandil paljudele arenenud riikidele ühised.