Demograaf: Eestis on lapsest saanud luksuskaup

Tallinna Ülikooli professor ja demograaf Raul Eamets hoiatab, et Eesti rahvastiku kahanemisel on mitu põhjust korraga: 1990ndatel sündinud väikesed põlvkonnad jõuavad nüüd viljakasse ikka, laste kasvatamine on muutunud äärmiselt kalliks ning väärtushinnangud on nihkunud. Eestis elas 1. jaanuaril 2026 kokku 1 360 745 inimest. Eametsa sõnul on järgmised kolm-neli aastat otsustav aken, mil toetused kolmanda lapse sünniks võiksid veel mõju avaldada.

Eesti rahvastik kahaneb ja sündimus on rekordmadalal tasemel, samal ajal kui Euroopa Liidu rahvastik kasvab juba viiendat aastat järjest. Tallinna Ülikooli demograafiaprofessor Raul Eamets selgitas Raadio 4-le antud intervjuus, miks olukord on tõsisem, kui paistab.

Väiksemad põlvkonnad, muutunud väärtused

Eametsa sõnul on probleemil mitu kihti. «Viljakasse ikka astuvad väiksemad põlvkonnad. Teiseks on inimeste väärtushinnangud muutunud, noored soovivad enne finantsiliselt jalad alla saada,» ütles ta. Lapse saamine on muutunud omamoodi luksuseks: kulud on suured, esimese lapse sünnivanus on nihkunud kolmekümnendatesse, mis tähendab reeglina ka vähemat laste arvu peres.

1990ndatel sündis lapsi kaks korda vähem kui kaheksakümnendatel. Just need 90ndate põlvkonnad on praegu kõige viljakamas eas, aga neid on lihtsalt vähe.

Migratsioon ei lahenda probleemi

Eamets märkis, et Eesti rändesaldo oli peaaegu kümme aastat positiivne, kuid viimased kaks aastat on see muutunud negatiivseks. Oluline pööre tuli 2022.-2023. aastal, mil Eestisse saabus ligi 50 000 ukrainlast, nende seas palju viljakas eas naisi.

«Ukrainast tulnud migratsioon osutus positiivseks, tulid inimesed suhteliselt lähedase kultuuriga, paljud on juba eesti keele ära õppinud. Seega oli nende lõimumine ühiskonda märksa lihtsam, kui oleks olnud kaugema kultuuritaustaga inimeste puhul,» ütles Eamets. Ometi ei toeta praegune poliitiline eliit tema hinnangul massimigratsiooni.

Maksumaksjate vähenemine toob kaasa kulud

50 aasta pärast on realistlik stsenaarium, kus Eesti elanike arv langeb alla miljoni. Haridusele see paradoksaalselt kulu vähendab, vähem lapsi, väiksemad kulud. Kuid tervishoid läheb vananevas ühiskonnas kallimaks ning pensionide ja sotsiaaltoetuste rahastamine muutub üha keerulisemaks, sest maksumaksjaid jääb vähemaks.

Kolm-neli aastat otsustav aeg

Eametsa hinnangul on praegu käes kriitiline aken. «Kui just praegu tugevdada oluliselt rahalist tuge kolmanda lapse sünniks, siis on täiesti võimalik, et naised, kellel on juba kaks last ja kes lähenevad nelikümnele, otsustavad veel ühe lapse saada,» lausus ta.

Varasemad uuringud näitasid, et suurperede toetus soodustas tõepoolest kolmanda lapse sündi. «Ma ei arva, et meil õnnestub rahvastikukasvu taastada, aga ma usun siiralt, et saaksime vähenemist aeglustada,» lisas Eamets. «Täna hakkavad poliitikud mõistma, et olukord on kriisiline ja vaja on tõeliselt radikaalseid samme.»