Dementsuse haruldased vormid: neljad petlikud sümptomid

Dementsus ei piirdu ainult mälukaotusega, see on üle saja erineva haiguse katusemõiste. Haruldasemad dementsustüübid ilmnevad esmalt nägemishäirete, iseloomumuutuste ja tasakaalukaotusega, mis võivad patsiendid ja arstid eksitada.

Dementsuse diagnoosimine võib olla keeruline, kuna see haiguste grupp avaldub väga erinevalt. Enamik inimesi teab, et dementsus seostub mälukaotusega, kuid tegelikkuses on tegemist üle saja erineva haigusega, millel kõigil on dementsus kui peamine tunnus.

Haruldasemate dementsustüüpide puhul võivad esimesed sümptomid olla täiesti ootamatud. Mõned patsiendid alustavad nägemishäiretega, mis ei ole seotud silmahaigustega, vaid ajukahjustusega. Teiste puhul muutuvad esimesteks märkideks isiksuseomadused, inimene muutub äratundmatult aggressiivseks, apatiseks või impulssiivset käitumist näitavaks.

Kolmandaks levinud sümptomiks võib olla tasakaalukaotus ja koordinatsiooniprobleemid, mis vähemal määral seostuvad dementsusega, kuid tegelikult osutavad haruldastele ajukahjustustele. Need sümptomid võivad olla petlikud, sest patsient säilitab esmalt kognitiivseid funktsioone ja mälu.

Ajude diagnoosimise oluline osa on mitmekülgne lähenemine. Arste tuleb hoiatada dementsuse võimalikkuse eest isegi siis, kui esimesed sümptomid ei ole klassikalised mäluprobleemid. Patsientide jaoks on oluline teada, et haruldased dementsustüübid on olemas ja et tavapärased testid ei pruugi neid alati avastada.

Terviseametnike hinnangul on varajane diagnoos võtmega parema ravi ja elukvaliteedi parandamiseks. Isegi haruldaste dementsustüüpide puhul võib varajane sekkumine märkimisväärselt aeglustada haiguse progresseerumist.