Deepwater Horizoni katastroofist 14 aastat: suurim naftareostus ajaloos

2010. aastal juhtus Mehhiko lahes BP omanduses olnud Deepwater Horizoni naftaplatiormil plahvatus, mis põhjustas ajaloo suurima naftareostuse. Katastroof pani aluse suurtes muutustele naftatööstuse ohutuskultuurile.

Aprilli 20. päeval 2010 aastal juhtus Mehhiko lahes kolosnaalne õnnetus, mis muutis naftatööstuse ajalugu. BP omanduses olnud Deepwater Horizoni naftaplatiorm plahvatus ja süttis põlema. Platvormi kahjustamine viis tohutu naftareostuse sündsuseni, mis osutus suurimaks keskkonnakatastroofiks, mida inimkond kunagi meremaailmale oli tekitanud.

Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 töötajat ja mitusada inimest hakkas otsingu käigus päästeoperatsioonist osa võtma. Platvormi sukeldumisest järgneva kahe kuuga hakkas õli välja voolama Mehhiko lahe põhjast. Peatamiseks kulusid kuud ning reostus ulatus erinäitajate järgi 4,9 miljoni barrelist, mis tähendab ligikaudu 780 miljoni liitri jagunemist merevees.

Katastroofil olid massiivsetud mõjud keskkonnakaitsele. Hiigelsuure õlilaiguga kaeti merepind, häviredes ka meresoovikute, kalade ja linnude elupaiga. Rannajoont liigutavad rannikukommuunid seisid silmitsi järsu majanduslike kaotustega, sest kalastus ja turism käisid käest ära. Kogu piirkond samastus naftakatastroofi suurima õnnetus-näitusega väga pikaks ajaks.

BP pidis maksma miljardeid dollareid kahju kompensatsioonide ja puhastusvõrgutöödeks. Avariid järgnes karm seadusandlus ja rangemad ohutusnõuded naftatööstusele. 2010. aasta naftareostus pani aluse tõsisele muutusele, kuidas nafta- ja gaasitööstus opereerib, eriti sügavamate rannakute kasutamisel.