Debatt Eestis ja Lätis: kas venekeelne meedia ja tõlked peaksid kaduma?

Saates "Epitsenter" analüüsitakse kolmapäeval, 7. oktoobril venekeelse meedia staatust ja keelekasutuse piiranguid Baltimaades. Eksperdid kõrvutavad Eesti ja Läti erinevaid lähenemisi meediapoliitikale ning arutlevad julgeoleku ja keeleõiguse tasakaalu üle.

Kolmapäeval, 7. oktoobril, käsitleb diskussioonisaade "Epitsenter" venekeelse videosisu tõlkimise keeldu ja üldist meediapoliitikat venekeelse elanikkonna suunal. Arutelus osalevad etnoloog ja antropoloog Aimar Ventsel, meediaekspert Pavel Ivanov, ETV+ peatoimetaja Jekaterina Taklaja, Läti TVNET-i peatoimetaja Erika Staškevitš ning vandeadvokaat Ksenia Kravchenko.

Erinevad riiklikud strateegiad

Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas on venekeelse meedia roll ja sisu muutunud teravaks arutelukohaks. Lätis on valitud radikaalsem suund: avalik-õiguslikud venekeelsed meediakanalid suletakse ning venekeelne sisu kaob raadio- ja teleeetrist. Alates 1. jaanuarist 2027 lõpetatakse riigis ka venekeelsete veebiuudiste edastamine.

Eesti lähenemine on seni erinenud, rõhutades infokanali säilitamise vajadust riigi julgeoleku tagamiseks. Pandeemia-aegne kogemus ja Ukraina sõja algusperiood näitasid, et kriisiolukorras peab riigil olema võimalus edastada elanikkonnale operatiivset ja arusaadavat teavet.

Muudatuste mõju meediale

Eesti keeleseaduse hiljutised muudatused on aga toonud kaasa piiranguid, mis keelavad võõrkeelse videosisu dubleerimise ja järeltootmise. Kuigi algne regulatsioon oli suunatud kinodele, laienesid piirangud ka telekanalitele.

Neli suurt meediakontserni on pöördunud võimude poole ühispöördumisega, paludes seadusemuudatused üle vaadata. Pöördumise autorid osutavad riskile, et venekeelse raadio asendamine subtiitritega võib kaasa tuua televaatajate arvu languse ja sideme katkemise osaga auditooriumist.

"Epitsenter" on eetris kolmapäeviti kell 20.30.