Damaskuse kohus mõistis endise diktaatori Bashar al-Assadi tagaselja surma

Süüria kohus langetas augustis surmaotsuse pagenduses viibivale Bashar al-Assadile. Inimõiguslased ja kannatanud hoiatavad, et tegemist on vaid sümboolse sammuga, kuna endine diktaator varjab end Venemaal.

Damaskuse kohus langetas augusti keskel otsuse, millega mõisteti Süüria endine diktaator Bashar al-Assad tagaselja surma. Süüdimõistmine hõlmas süüdistusi ettekavatsetud mõrvas, piinamises ja vabaduse võtmises, mida kohus klassifitseeris sõjakuritegudeks ja inimsusevastasteks kuritegudeks.

Assad, kes põgenes riigist pärast režiimi kukutamist 2024. aasta lõpus, viibib praegu Venemaal. Vaatamata kohtuotsusele peavad paljud kannatanud ja inimõiguslased karistust vaid sümboolseks, kuna Venemaa poliitilised sidemed ja puuduvad väljaandmismehhanismid teevad diktaatori füüsilise kättesaamise ebatõenäoliseks. Süüria asejustiitsminister Mustafa al-Qassem teatas augustis, et riik on loonud komisjoni koostööks Interpoliga, et kiirendada põgenenud kahtlusaluste väljaandmist, kuid vaatlejad suhtuvad sellesse skeptiliselt.

Kuritegude ulatus ja ohvrite trauma

14 aastat kestnud kodusõja jooksul on inimohvrid olnud rängad. Süüria Inimõiguste Võrgustiku andmetel hukkus konfliktis üle 234 805 tsiviilisiku, kellest vähemalt 202 000 hukkumise taga oli Assadi režiim või selle liitlased. Lisaks on dokumenteeritud 181 312 meelevaldset arreteerimist ja kadumist ning 217 keemiarelva rünnakut, sealhulgas 2013. aastal Ida-Ghoutas toimunud rünnak, mille tagajärgi koges vahetult aktivist Huda Khayti.

Süüria ühiskondlikus debatis on kerkinud küsimus, kas kohtuotsused suudavad pakkuda tõelist õiglust. Inimõiguslased rõhutavad, et üleminekuperioodi õigusemõistmine peab keskenduma ohvritele ja uurima kõiki kuritegusid, mitte ainult tippjuhtkonna omi. Saksa-Süüria organisatsiooni Adopt a Revolution tegevjuht Sophie Bischoff märgib, et praegused komisjonid keskenduvad vaid Assadi režiimi kuritegudele.

Lisaks juriidilistele protsessidele on riik algatanud teadmata kadunute otsimise. Aktivistid, sealhulgas Daret Salami asutaja Rana Sheikh-Ali, rõhutavad siiski, et kannatanute kaasamine peab olema vabatahtlik ja turvaline, pakkudes neile võimalust osaleda hüvitiste ja avaliku tunnustamise küsimuste lahendamisel.