Dagmar Lamp uues raamatus: kurjategijad on tihti oma ajastu ohvrid

Kirjanik ja taskuhäälingute autor Dagmar Lamp avaldas raamatu „Eesti wanad roimad“, mis koondab unustatud kuriteolugusid kahe maailmasõja vahelisest Eestist. Autor analüüsib teose kaudu toonast ühiskonda ja leiab, et paljud toonased kurjategijad olid pigem keerulise ajastu ohvrid.

Kirjanik ja blogija Dagmar Lamp on koondanud oma värskesse raamatusse „Eesti wanad roimad“ rea unustatud ja seni vähevalgustatud kuritegelikke lugusid, mis leidsid aset Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil. Lamp, kes on tuntust kogunud ka kriminaalteemaliste taskuhäälingute loojana, ammutas suurema osa materjalist digitaalsest arhiivist Digar, sirvides läbi toonaseid ajalehti.

Ajakirjandus kui peegel ja allikas

Lampi sõnul olid toonased ajalehed kuritegude ja kurioosumite kajastamisel erakordselt põhjalikud, osalt põhjusel, et poliitilistel teemadel kirjutamine oli Konstantin Pätsi valitsemisajal piiratud. See sundis ajakirjanikke keskenduma muudele valdkondadele, pakkudes tänasele lugejale detailset sissevaadet pea sajanditagusesse igapäevaellu.

„Toona ei olnud andmekaitse üldmäärust, mistõttu on ajalehtedes kirjas isegi täpsed aadressid, kus inimesed elasid,“ selgitas Lamp ETV saates „Ringvaade“. Ta lisas, et kombineerides ajaleheinfot genealoogiliste andmebaasidega, on võimalik jälgida nii kuritegude tagamaid kui ka toonaste asjaosaliste ning nende järeltulijate käekäiku.

Inimlikkus ja ühiskondlik taust

Raamatu autor rõhutab, et kuigi tegemist on kriminaalsete lugudega, ei ole ta püüdnud kirjutada pelgalt kuiva ülevaadet politseiarhiividest. Ta suhtub paljudesse oma tegelastesse empaatiaga, nähes neis tihti raskete elutingimuste ja sotsiaalse ebaõigluse ohvreid. Üheks eredaks näiteks toob ta loo prostituutidest, kes korraldasid sundraviasutuses mässu, protesteerides oma olukorra vastu.

„Ma ei õigusta kuritegusid, kuid näen, et need inimesed olid suures osas oma ajastu ja ühiskonna ohvrid, täpselt nagu ka tänapäeval,“ nentis Lamp. Autori hinnangul oli inimeste toimetulek kahe maailmasõja vahelisel ajal äärmiselt keeruline, mida võimendasid vaesus ja traumad, jättes paljudele vähe valikuvõimalusi oma eksistentsi kindlustamiseks.