CIA direktori visiidi ümber puhkenud arutelu kütab julgeolekudebatti

USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori visiit Moskvasse on tekitanud arutelu NATO ja Venemaa vaheliste pingete ning muutuvate ohuhinnangute üle. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu hoiatab, et Eesti peab suhtuma Venemaa-poolsetesse provokatsioonidesse tõsisemalt ja kiirendama kaitseprojektide elluviimist.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori visiit on tekitanud rahvusvahelist tähelepanu võimalike muutuste üle lääneriikide hinnangutes Venemaa valmisolekule konflikti eskaleerida.

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu toonitab, et anonüümsetele allikatele tuginevaid spekulatsioone tuleb võtta ettevaatusega. Siiski viitavad viimaste kuude arengud, sealhulgas drooniintsidendid Euroopas, vajadusele analüüsida Venemaa survetaktikat. Oidsalu märkis Vikerraadio saates „Uudis+“, et ka CIA endine juht William Burns külastas 2021. aastal Moskvat, kasutades teekonnal Lätit, mistõttu ei tasu visiidi logistikast teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Ohuhinnangute lahknevus

Poola ja Leedu on avalikult kinnitanud oma ohutaju muutumist seoses Venemaa agressiivsusega. Samal ajal on Eesti ja Läti ametnikud, sealhulgas välisminister Margus Tsahkna, jäänud seisukohale, et ametlikud ohuhinnangud püsivad muutumatuna. Oidsalu hinnangul on selline vasturääkivus tähelepanuväärne ja vajab edasist jälgimist.

Venemaa ei pruugi NATO survestamiseks alustada kohest konventsionaalset sõda. Oidsalu sõnul on Moskval piisavalt jõudu pinge kruvimiseks hübriidsete meetoditega. Ta tõi näitena välja Tallinna lennujaama kaitsetuse droonirünnakute vastu, mis näitab, et julgeolekuohtudeks valmistumine nõuab enamat kui vaid tavapärase sõjalise võimekuse hindamist.

Kaitsevalmidus vajab kiirendamist

Oidsalu leiab, et osa Eesti kaitseprojektidest areneb endiselt rahulikus tempos. Ta viitas vajadusele kohandada infrastruktuuri droonisõja tingimustele, mitte loota vaid traditsioonilistele meetmetele. „Selline rahuaja tempos tiksumine, see on natuke ikkagi unelemine, vaadates kogu selle ajastu dünaamikat, mis meil on,“ kommenteeris ekspert.

Eesti peab tema hinnangul arvestama stsenaariumiga, kus Venemaa suurendab kiiresti oma sõjalist valmisolekut. See nõuaks omakorda paralleelseid samme kaitsevalmiduse tõstmiseks siinmail. Oidsalu rõhutas, et julgeolekuasutuste hinnangud pole kivisse raiutud ning vajavad pidevat ajakohastamist, et tagada adekvaatne reageerimine ootamatutele muutustele.